UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL (0)

Tartu Ülikool
Pärnu kolledź
Uurimiskeskus
UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL
Laiendatud kava
Juhendaja : lektor Kandela Õun
Pärnu 2015

1.TEEMA AKTUAALSUS

Eesti on olnud aastaid Euroopas juhtival kohal uimastisõltuvushäiretega inimeste arvus ja nende surmade arvestuses. Palju tähelepanu on pööratud uuringutes Eesti põhjaosale ja Ida-Virumaale ja arvatakse üldiselt, et Lõuna Eestis ja konkreetselt Tartu linnas on uimastisõltuvusprobleemidega inimesi vähem ja vajadus nende rehabilitatsiooni järele väiksem.
Tartu on tudengilinn ja noorte osakaal rahvastikust on suur. Eurostat -i viimased statistikad näitavad, et enamus Eesti sõltlastest on vanuses 20-34 aastat.
Viimastel aastakümnetel on ühiskondlikus teadvuses tugevalt muutunud suhtumine uimastisõltuvusse ja rehabilitatsiooni. Konkreetselt Eesti tingimustes on lisandunud veel suhtumises rahvuslik aspekt ja üleüldine arutelu rehabilitatsiooni mõttekuse üle sõltuvusprobleemidega inimestele. Peavoolu meedia on jätnud mulje, et uimastiprobleemidega inimesed on valdavalt venekeelsed ja elavad Põhja Eestis ja Ida Virumaal.

2.EESMÄRK JA PEAMISED UURIMISÜLESANDED

Töö eesmärk oleks tuvastada ligilähedaselt uimastisõltlaste arv Tartu linnas. Sellekohased arvestatavad andmed puuduvad. Sarnaseid küsitlusi on läbiviidud erinevate elanikegruppide järgi nagu näiteks kooliõpilaste puhul. Samuti on uuritud narkomaanide arvu üleüldiselt Eesti andmete põhjal ja eriti on keskendutud Harjumaa ja Ida Virumaa andmetele.
Probleemse uimastisõltuvuse seire on vajalik komponent igasuguse püüde puhul ennetada narkootikumidest põhjustatud kahjusid. Seire võtmekomponent on süstivate narkomaanide rühma suuruse hindamine; need hinnangud määratlevad võimalike teenuste vajaduse ja aitavad hinnata pakutavate teenuste hõlmatust. Kui on teada süstivate uimkastisõltlaste ligilähedane arv on võimalik tuletada teiste narkootikumide ligilähedane kasutajate arv.
Teine suur eesmärk on määratleda uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadused Tartus.
Käesoleva töö põhiline uurimisküsimus on: Kui palju on Tartu linnas uimastisõltlasi? Kas Eestis kohta avaldatud suhtarvud elanike kohta on proportsionaalsed Tartu linna kohta? Lisaks vaadeldakse Tartu linnas tegutsevate narkomaanide eneseabigruppide põhjal narkomaanide rehabilitatsiooni vajadust.
Uurimisülesanded:
• tuua välja mida mõistetakse uimastisõltuvuse all;
• viia läbi kvalitatiivuuring;
• anda ülevaade uimastisõltlaste rehabiliatsioonivajadustest;
• analüüsida tulemusi ja esitada järeldused, ettepanekud.
Uurimisülesannete lahendamiseks tutvutakse erialase kirjandusega, läbiviidud rahvusvaheliste projektide materjalidega, uuringute, teadusartiklite, varem kaitstud asjakohaste lõputöödega ja internetiallikatega.
3.TEOREETILINE TAGAPÕHI JA METODOLOOGIA .
Praegusel ajajärgul on uimastisõltlaste rehabilitatsioonis esikohal teoreetikud ja praktikud Ameerikast . Lühidalt on kogu Ameerika Ühendriikide kogemus kokkuvõetud William L. White raamatus : Slaying the Dragon , The History of Addiction Treatment and Recovery in America. 2014. Autor tahab leida paralleele ja sobivaid ideid võrreldes kogemusi. Eestlased on praegu autori arvates samas seisus oma väärtushinnangutes ja lahendustes uimastisõltlaste rehabilitatsioonis nagu Ameerikas oldi 60-ndatel.
Uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks ja lõpetades tema integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena. Igas riigis on see süsteem erinev ja koosneb erinevatest elementidest.
Tõsise sõltuvushäirega inimesed nagu teisedki inimesed, tahavad ennekõike elada toimekat, nii normaalset, rahuldust pakkuvat elu kui võimalik. Uus paradigma keskendub tervisehäirega inimeste rehabiliteerimisel ka õppimisele, töötamisele, iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi tagamisele ( Anthony jt 2009).
Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid.
Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi :
 sotsiaal-demograafilised tunnused,
 erinevate sõltuvusainete tarvitamine,
 narkootikumide süstimise tavad ja riskikäitumine süstimisel,
 kokkupuuted rehabilitatsiooni vajadusega.
Lisaks viiakse läbi ka poolstruktueeritud intervjuu hindamaks iga vastaja kokkupuudet rehabilitatsioonivajadusega.
4. EMPIIRILINE OSA.
Töös kasutatakse ankeetküsitlusena saadud andmeid. Neid kogutakse Tartus uimastisõltlaste eneseabigruppides. Probleemiks võib kujuneda uimastisõltlaste negatiivne suhtumine uurimiste kohta. Enamus neist on kokku puutunud riigiaparaadiga peaaegu alati jõustruktuuride või karistusorganisatsioonide kaudu. Positiivset sotsiaaltöö kogemust on väga vähestel. Seda saab selgitada nii sotsiaaltöötajate vähese vene keeleoskuse kui ka väheste teadmiste pärast sõltuvushäirete olemusest ja ravi võimalustes. Autor loodab probleemi ületada läbi isiklike kontaktide .
Uimastisõltlased on uurimistöö jaoks raskesti kättesaadavaks elanikkonna grupiks, mille piirid ja suurus on täpselt teadmata ning mille kohta puudub kindel valimi raamistik. Kasutatakse uuritava poolt juhitud kaasamise meetodit (ingl k. respondent driven sampling), mis on spetsiaalselt arendatud varjatud ja raskesti ligipääsetavate sihtrühmade uurimiseks. Antud meetodit on võimalik kasutada elanikkonna gruppide puhul, mis moodustavad omavahel tihedalt läbikäivaid võrgustikke, mis uimastisõltlaste puhul ka on. Uuritava poolt juhitud kaasamise meetod on rahvusvaheliselt valideeritud kasutamiseks uimastisõltlaste populatsioonis (Heckathorn 2002).
Valimi kriteeriumid:
- on 18-aastased või vanemad,
- on süstinud narkootikume elu jooksul,
- elavad Tartu linnas,
- on võimelised andma informeeritud nõusoleku uuringus osalemiseks.
Uuring teostatakse füüsiliselt Tartu uimastisõltlaste eneseabigrupi toimumise kohas Tartus Õpetajate tn 5 .
Narkomaanid läbivad järgmised uuringu etapid:
1) Eelselekteerimine
2) Informeeritud nõusoleku andmine uuringus osalemiseks.
3) Intervjuu teostamine struktureeritud ankeedi alusel
4) Teiste kaasamine
Kõik etapid on vajalikud edukaks uuringuks. Tulemuste avaldamine uimastisõltlastele endile peaks olema uuringus osalemise motivaatoriks.

5.TÖÖ STRUKTUUR.

Töö koosneb kahest osast ja mitmest alapunktist. Töö esimeses osas antakse ülevaade sõltuvuse olemusest ja probleemist ühiskonnas. Järgmine osa keskendub empiirilise uuringule: valimi kirjeldamisele, uurimistulemuste esitamisele, analüüsimisele ja omapoolsetele ettepanekutele.
1. Uimastisõltuvuse kirjeldus
1.1.Uimastisõltuvuse probleem Tartus.
1.2 Uimastisõltuvuse kujunemise põhjused ja tagajärjed
1.3 Uimastisõltuvuse rehabilitatsioon
2. Uimastisõltuvuse rehabilitatsiooniteenused Tartus
2.1. Uimastisõltlased Tartu linnas
2.1 Valim
2.2Tulemused
2.3. Uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadus Tartu linnas
2.5 Järeldused ja ettepanekud
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Lisad

6. ALLIKATE LOETELU

Abel , Ahven , Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013.
Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee ]

Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia
2002. Tallinn: AS Spin Press.

Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003.
Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press.

Allaste , A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia
Trükk .

Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja
narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides.
6.Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process . Boston : Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation.
7.Jaap van der Stel (toim.) 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print.
8.Subata E. Evaluation of methadone maintenance theraphy program in Estonia.
UNODC, 2007.
9.Psühhiaatrilise abi seadus. RT I 1997, 16, 260. Saadaval:
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992425
10.Eesti Psühhiaatrite Selts. Narkomaania ravijuhis. Tallinn, 2001.
11.Tervise Arengu Instituut, Eesti Psühhiaatrite Selts. Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tallinn, 2008.
12.Tervishoiuteenuse korraldamise seadus. RT I 2001, 50, 284. [ http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27072 ]
13.White W.L. Slaying the Dragon, The History of Addiction Treatment and Recovery in America.Secon Edition 2014

VIIDATUD ALLIKAD

Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee ]

Tervise Arengu Instituut Teenuste nimekiri [ http://www.tai.ee/ ] 19.05.2015

Heckathorn, D.D. (2002) Respondent-driven sampling II: derivimgvalid population estimates from chain -referral samples of hidden populations. - Social Problems, Vol. 49, No 1, p. 11-34. http://www.respondentdrivensampling.org/ (19.05.2015)

White W.L. Slaying the Dragon, The History of Addiction Treatment and Recovery in America.Secon Edition 2014 [ http://www.williamwhitepapers.com/pr/__books/misc/Slaying%20the%20Dragon%202014%20References.pdf ] 18.05.2015

Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation.