Sõltuvused referaat (3)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Kokk
Liina Joonsaar
Sõltuvused
Referaat
Juhendaja : Astrid Sinisalu
Pärnu 2010
Sissejuhatus
Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks . Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel .
Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid.
Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike:

• Psüühiline
  
• Füüsiline
  
• Sotsiaalne
  
• Seksuaalne
  
• Majanduslik
  

Alkohol
Miks alkohol nii ohtlik on?
Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat , saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse .  Väga suur kogus alkoholi võib osutuda surmavaks- võid langeda koomasse, oksendada ja seejärel oksesse lämbuda. Alkohol võib kahjustada ka sinu aju ja organismi ning põhjustada depressiooni. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada ka sinu lähedasi ja suhteid üldiselt. Viimase 10 aasta jooksul on raskeid maksahaigusi põdevate noorte arv mitmes Euroopa riigis kasvanud. Need on haigused, mida varem peeti vanemate inimeste haigusteks. Alkoholi liigtarbimist ja ka sõltuvust alahinnatakse sageli, kuna mõju tervisele, suhetele ja tervele elule ei ilmne kohe. Mida varem hakkab inimene liigselt alkoholi tarbima, seda raskem on oma käitumist muuta ja nad võivad kaotada kontrolli oma elu üle. Probleemid alkoholiga on ka üks peamine enesetappude põhjustaja Eestis.

Alkohol sinu kehas
Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi:
1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider;
2) Destilleeritud piiritus: viski , rumm, viin , džinn;
3) Segujoogid : kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga .
Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse.
Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt. See sõltub sinu soost, kehakaalust, vanusest , geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest kas sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus.
Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15 g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10 grammist alkoholist, samas kui 70 kg kaaluv mees vajab selleks 1,5 tundi.
Mis juhtub, kui sa jood ?
Pärast esimest või teist jooki :
- tunned ennast vabamalt ja oled vähem häbelik;
-oled jutukam ja tunned vähem pinget;
-muutud julgemaks ja otsid tähelepanu.
Pärast mitme joogi tarvitamist:

• muutud tundelisemaks, elavamaks ja isegi veidi eufoorilisemaks;
  
• sinu tunded võivad esile kerkida ja sind tundlikuks muuta;
  
• sa võid tunduda endale võõrana.
  

Need on tagajärjed, mida sa kindlasti tahaks vältida, nii et mõtle, enne kui jood...ning pea meeles, et sinu keha ei reageeri alkoholile samamoodi nagu täiskasvanu oma.

Seejärel:
- võivad sinu otsused olla vähem põhjendatud, sa võid näha kahekordselt ja komistada;
- sa võid astuda kaitsmata seksuaalvahekorda, mida sa hiljem kahetsed;
-sa võid oksendada ja käituda sõprade ees nagu idioot;
- sa võid kedagi rünnata ja sul võib tekkida probleeme politseiga;
- halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks , sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra.

• Enamasti on alkoholist põhjustatud probleemid seotud:
  - alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine jm;
  - regulaarse tarbimisega sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire;
  - intoksikatsiooniga sh alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jm.
  Need kolm alkoholiga tarbimisega seotud aspekti kattuvad suuresti: regulaarne alkohoolsete jookide kuritarvitamine, alkoholisõltuvus ja ägedad alkoholiga seotud probleemid.
  

Ära joo, kui sul on kehv enesetunne. Alkohol on depressant ja sa tunned ennast pärast alkoholi mõju kadumist veelgi halvemini.
Ära joo kunagi tühja kõhuga. Söö alati enne, kui lähed välja. See aeglustab alkoholi imendumist organismi.
Ole mullidega ettevaatlik. Karboniseeritud valmiskokteilid mõjuvad kiiremini, sest süsinikdioksiid kiirendab alkoholi imendumist. Samuti sisaldavad valmiskokteilid rohkem suhkrut, mis peidab alkoholi mõru maitse. Nii et isegi, kui sa ei tunne alkoholi maitset , on tegemist alkoholiga!
Narkootikumid ja alkohol on ohtlik kombinatsioon. Selline kombinatsioon mõjub su tervisele hävitavalt.
Joo vaheldumisi . Joo pärast iga alkohoolset jooki üks klaas vett või mahla.
Niisiis ära unusta , et kui otsustad alkoholi juua, suhtu alkoholi austavalt. Kui jood alkoholi, tee seda aeglaselt ja mõõdukalt. Nii saad nautida alkoholi positiivseid omadusi ja samas ei jää purju ega kaota enese üle kontrolli.
Suitsetamine
Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.
Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid.
Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha?
• Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
• Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
• Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks.
• Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks.
• Suitsetaja vananeb kiiremini.
• Tekib „suitsetaja köha”.
• Väheneb lõhnataju.
• Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne.
• Väheneb kopsumaht , mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
• Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus.
• Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu.
• Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu , vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.
Peale eluea lühenemise, on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud:
• Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk.
• Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust.
• Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse.
• Suureneb insuldioht.
• Suureneb südameinfarkti tekkimise oht.
• Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine .
• Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk.
• Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist.
• Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust.
• Naistel vähendab suitsetamine viljakust.
Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne.
Kokkuvõte
Minu arvates on alkohol ja suitsetamine kõige enam levinud sõltuvused. Noored ei oska arvata, et need tekitavad sõltuvust ja ütlevad, et korra proovivad, mis ikka juhtub. Aga alkohol ja suitsetamine on väga rasked sõltuvused, eriti naisterahvastele. Naistel on pahedest palju raskem võitu saada kui meestel. Mina ise olen ka alkoholi ja suitsu proovinud, ja suitsetasin natuke aega aga sain aru, et see on mõtetu ja ma ei ole lahe, kui teiste järgi eda teen. Ma sain suitsetamiset kiirelt võitu ja nüüd ma enam ei suiteta ega tarbi ka alkoholi. Ei ole minule .