Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TERVISERISKIDE PROGRAMM (TE02) (0)

1 Hindamata
Punktid
TERVISERISKIDE PROGRAMM (TE02)
Annaliisa Toit, Egeri n Kala,
 Piret  Saul -Gorodilov,  Eerika  Porro
ST18KÕ1
Mõdriku  2019
Saame teada..
• Programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 
2009-2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. 
• Programmi elluviimise  perioodiks  on  2018 -2021 ning 
eesmärgiks ebasoovitavate tervisemõjude ja 
riskikäitumiste vähendamine ning tervisenäitajate 
parendamine.
Alaeesmärgid:
• Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused (Sotsiaalne sidusus on suurenenud 
ja ebavõrdsus tervises vähenenud)
• Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning 
käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma 
tervisele järjest positiivsema hinnangu)
• Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond (Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad 
terviseriskid  on vähenenud)
• Tervislik eluviis (Elanikkonna kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on 
muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud) 
• Tervishoiusüsteemi areng (Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete 
tervishoiuteenuste kättesaadavus)
Valdkonna põhiprobleemid:
• Tervisealane ebavõrdsus. Tervisenäitajad on seotud soo, haridustaseme, 
rahvuse, sissetuleku ja elukohaga.
• Vigastushaigestumus ja -suremus suurem EL-i keskmisest. Eriti enesetapud, 
kukkumised  ja väikelaste vigastused.
• Vaimse tervise teenuste süsteem killustatud, ei ole piisavalt kättesaadavad ega 
pruugi vastata inimeste vajadustele.
• Ülekaaluliste ja rasvunute osakaal suureneb nii täiskasvanute kui ka laste 
seas. Täiskasvanuid 2015. aastal 52% rahvastikust.
• Murettekitavalt väike kehaline aktiivsus lastel. Täiskasvanutel väike kehaline 
aktiivsus eriti vanemaealiste ja majanduslikult kehvades oludes elavate hulgas.
• Alkoholi tarbimisest tingitud tervise- ja sotsiaalsed kahjud on suured. 
Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades.
• Igapäevasuitsetajate osakaal suurem madalama haridustasemega inimeste 
seas. Levib  vesipiibu , huuletubaka ning e-sigarettide kasutamine. 
• Sõltlastele mõeldud nõustamisteenuste vähene tagamine. Tugiteenused 
sõltlaste lähedastele vähe  kättesaadavad.
• Narkootikumide tarvitamine. Eriti 15–16 aastased kooliõpilased.
• Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine.
• HIV-i edasikandumine sagenenud. Kaitsevahendite kasutamine ebapiisav.  
• Multiravimresistentsus. Eriti HIV-i nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv.
Arengudokumendi seos teiste dokumentidega
• Heaolu arengukava  2016 –2023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, 
sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust ning 
töövõime säilitamist ja taastamist. 
• Laste ja perede arengukava 2012–2020 ühisosaks on  lastekaitse - ja 
tervisesüsteemi koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine. 
• Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste 
arendamise veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud 
riskikäitumise ennetamiseks, samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi. 
• Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva 
liikumisharrastuse harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille 
eesmärk on edendada laste  kehalist aktiivsust terve koolipäeva vältel.
• Liiklusohutusprogramm 2016–2025 käsitleb vigastuste ennetamist ning 
alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist.
• Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, 
terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning 
koolilõunatoetust.
• Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 käsitleb noorsootööd, mis toetab 
noore tervist ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. 
• Maaeluministeeriumi valitsemisala  arengukava  2017 –2020  fookuses on 
ühisosana näiteks tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidutootmisest ja 
-valmistamisest ning märgistamisest, uuringute tegemine toidu 
tarbimisharjumuste ja -ostueelistuste väljaselgitamiseks, samuti koolikava 
toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja 
piimatoodete  jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste 
kujunemist.
Peamised parendusmeetmed:
• Rahvastiku toitumisharjumuste parendamine: inimeste teadlikkuse 
suurendamine  tasakaalustatud ja täisväärtuslikult toitumisest ning selle 
soodustamine.
• Alkoholi tarbimise vähendamine: alkoholitarbimise vähendamisele suunatud 
ennetus, ravi ja hoiakute kujundamine.
• Tubaka tarbimise vähendamine: tubakatarvitamise vähendamisele suunatus 
ennetus ja ravi.
• Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude 
vähendamine: narkootikumide tarvitamise ennetamine ning 
sõltuvusprobleemidega inimeste ravi-, rehabilitatsioon -, kahjude vähendamise 
teenused ning muud  abistavad  ja  toetavad  sekkumised.
• Vigastuste vähendamine ja ennetamine: vigastustest tingitud surmajuhtumite 
andmete kogumine (TAI), süstematiseerimine ja avaldamine.
• Tuberkoloosinakkuse vähendamine: tuberkuloosi ennetus ja ambulatoorse ravi 
korraldamine.
• HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamiseks on kavandatud paremini rahastatud 
nakkuse  leviku peatamine ja kahjude vähendamine, nõustamis-, testimis- ja 
raviteenuste korraldamine läbi.
• Rahvatervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine: 
reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine, ennetustegevus, 
riskikäitumise mõjude vähendamine.
TÄNAME KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Saame teada..
  • Alaeesmärgid:
  • Valdkonna põhiprobleemid:
  • Slide 5
  • Arengudokumendi seos teiste dokumentidega
  • Slide 7
  • Peamised parendusmeetmed:
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #1 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #2 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #3 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #4 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #5 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #6 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #7 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #8 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #9 TERVISERISKIDE PROGRAMM-TE02 #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annaliisa19 Õppematerjali autor
Terviseriskide programmi kohta vastuseid

Sarnased õppematerjalid

Narko
42
rtf

Narko

· Vastutegevuse koordineerimatus. INSTITUTSIONAALNE JA JURIIDILINE RAAMISTIK Eesti uimastipoliitika hakkas kujunema 1997. aastal, mil Vabariigi Valitsus kiitis heaks kaks olulist dokumenti, mis panid paika uimastitega võitlemise poliitilise, juriidilise ja institutsionaalse raamistiku - Narkomaania ennetamise ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastateks 1997-2007 ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007. Juriidiline raamistik Eesti on ühinenud ÜRO 1961. aasta Narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga ning 1971. aasta Psühhotroopsete ainete konventsiooniga1, ÜRO 1988. aasta Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase konventsiooniga2 ja Euroopa nõukogu 1990. aasta Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooniga3. Eesti on allkirjastanud Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi

Ühiskonnaõpetus
1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle
210
pdf

1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle

andma loa eetikakomitee Eluviisi ja tervisekäitumist vaadeldakse alati Karistusseadustik näeb ette lisakomponendina kliiniliste vastutuse, kui inimeselt pole katsete osadena, s.t. kas ravi või küsitud nõusolekut või keda pole kaitse mingi haiguse vastu võib teavitatud olulistest ohtudest olla ka mõjutatud ka toiduvalikuga Sekkumisuuring Tegevus või programm, mille eesmärk on mõõdetava(te) tervisetulemi(te) saavutamine. ka interventsioon (intervention) Algab uuringugrupi moodustamisega, osadele on sekkumine teistele ei ole (kontrollrühm) Teatud aja möödudes võrreldakse nende tulemusi, kes said sekkumise, nendega kes said platseebot ja võrreldakse uuritavate vastavaid (kliinilisi) tervise indikaatoreid. Randomiseeritud, topeltpime sekkumisuuring Randomiseeritud kontrollkatsed - katses osalejal on

Psühholoogia
Tervis ja heaolu
54
docx

Tervis ja heaolu

- the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas. *Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head

Inimeseõpetus
Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
126
pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis:  On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele.  Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat

Lapse tervise edendamine
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade hulgast" - Michael Zweig, What's Class Got to do With It, American Society in the Twenty-first Century, 2004  Maailmapanga hinnang süvavaesuse (extreme poverty) kohta – süvavaesed on need, kes kulutavad vähem kui 1$ päevas (1,1 billion). Vähem kui 2$ päevas (2,7 billion)  Millenium Developent Goals – ÜRO programm vähendada 1990-2015 kaks korda inimeste arvu, kes saavad kulutada vähem kui 1$ päevas  Absoluutne vaesuspiir Eestis – elatusmiinimum. Elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Minimaalne toidukorvi maksumus (nimekirjas 41 toiduainet 2400 kcal/ööpäevas)  Tuluvaesus ja kuluvaesus. Kuluvaesus tähistab vaest tarbimisstruktuuri – ülemäära suur osa kulutustest toidu ja eluaseme peale

Sotsioloogia
Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Laste õiguste ning heaoluga seotud strateegilisi eesmärke on püstitatud ka teiste valdkondade arengukavades ning strateegilistes dokumentides. Rahvastiku ja tervise arengukavas 2009–2020 on ühe valdkonna strateegilise eesmärgina välja toodud laste ja noorte suremuse ning psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse vähenemine ning see, et noorte hinnangud oma tervisele muutuvad positiivsemaks. Samuti on eesmärgiks seatud elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähenemine ning elanikkonna kehalise aktiivse tõus, toitumise muutumine tasakaalustatumaks ning riskikäitumise vähenemine. Need peaksid kaasa aitama arengukava üldeesmärgi, milleks on eeldatava eluea ja tervena elatud eluea pikenemine, täitumisele. Lastekaitse valdkonnas on olulised järgmised indikaatorid (Sotsiaalministeerium 2008):  imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) on 2020. aastaks 1,7; 2016

Sotsiaalse analüüsi alused
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun