Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. (0)

Geograafia.
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne .
Referaat
Sotsiaalhoolekanne.
Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi , kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vajaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust , ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada.
Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas:

• sotsiaalteenuste
  
• sotsiaaltoetuste
  
• vältimatu sotsiaalabi
  
• ja muu abi osutamist
  

SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE
Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalministeerium ja maavalitsused. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus .
Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid.
Maavalitsus on riiklikus sotsiaalhoolekandes sotsiaalministeeriumi "käepikenduseks" maakondades: riiklike ülesannete täitmist korraldatakse maakondade kaupa, samal ajal põhineb suur osa ministeeriumi tööst maavalitsustest saadud teabel ja nende esitatud ettepanekutel.
Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldatakse maavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kaudu.
Maavanem peab koostöös kohalike omavalitsuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega välja töötama maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika, korraldama hoolekandetöötajate koolitust, haldama maakonnas asuvaid riigi sotsiaalhoolekandeasutusi. Samuti on ta kohustatud kontrollima maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud rahaliste vahendite kasutamist.
Kohalik omavalitsus korraldab abi vajavatele isiktele sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmise. Kohalik omavalitsus määrab ja maksab sotsiaaltoetusi.
SOTSIAALHOOLEKANDE RAHASTAMINE
Eestis finantseeritakse sotsiaalhoolekannet:
* riigieelarvest,
* kohalike omavalitsuse eelarvetest,
* vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest,
* muudest vahenditest.
Riigieelarvest kaetakse:
* riiklikud sotsiaalhoolekandeprogrammid,
* riiklikud sotsiaaltoetused,
* rahaeraldused riiklikele eri- ja üldtüüpi hoolekandeasutustele,
* muude sotsiaalhoolekande riiklike ülesannete täitmine,
* riiklikud investeeringud sotsiaalhoolekandesse.

Tervishoid.

Tervishoiupoliitika

Eesti tervishoiukorralduse olukord.

Eesti elanikkonna tervislik seisund on murettekitav. Kahjuks on tervist seni sageli käsitletud vaid üksikisiku, mitte aga kogu ühiskonna probleemina. Vaesus ja varanduslik kihistumine on kahjustanud rahva tervist, kasvanud on riskikäitumine. Haigusi avastatakse sageli alles lõppjärgus, kui neid on juba raske või võimatu ra­ vida . Paljud inimesed ei suuda endale lubada vajalikku eriarstiabi ja ravimeid.
Tervishoidu on pidevalt reformitud, aga seda on tehtud ilma tervishoiupoliitikata. Haigekassa loomine ja perearstiabile üleminek pole suutnud muuta arstiabi igaühele kättesaadavaks. Tervishoid on olnud alarahastatud kogu Eesti iseseisvusperioodi jooksul, arstiabi maht ei vasta ühiskonna ootustele ja rahulolematus tervishoiuga kas­vab. Ka olemasolevat raha ei kulutata mitte alati sihipäraselt. Tervishoiuasutuste võr­gustik ja teeninduspiirkonnad ei vasta elanikkonna tegelikule paiknemisele ja vaja­dustele.
Arstiabi järjekorrad on väga pikad. Sellest tingitud suureneva erakorralise ravi mahu tõttu kulutused tõusevad.
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE Tervishoiu ja sotsiaaltööga seotud tegevused: haiglaravi ja muud tervishoiuteenused, mida osutavad
eriharidusega tervishoiutöötajad ning hooldekodude tegevus, mis sisaldab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandealaseid tegevusi ilma tervishoiutöötajate osavõtuta.

TERVISHOID

Ravitegevus üld- ja erihaiglates, nt kirurgia -, psühhoneuroloogia- ja võõrutusravihaiglates, meditsiinilistes hooldekodudes, taastusravikeskustes, leprosooriumides jt majutusvõimalusega tervishoiuasutustes.
Siia liigitatakse üld- ja eriarstide, sh kirurgide konsultatsioonid ja ravitegevus; üldine ja spetsialiseeritud hambaravi ; ortodontide tegevus ning parameedikud, kellel on seaduslik õigus patsiente ravida.
Tervishoiusüsteem Eestis

• Esmatasandi arstiabi
  

• Perearstiabi
• Hambaravi
• Ennetus
• Õendusabi

• Eriarstiabi
  

• Ambulatoorne
• Päevaravi
• Statsionaarne
Esmatasandi arstiabi.
Tänaseks on Eesti esmatasandi arstiabi areng jõudnud faasi, kus kogu riiki katab ühtsetel põhimõtetel töötav, kvalifitseeritud perearstidel tuginev üldarstiabi osutav süsteem. Enamus esmatasandi reformi alguses seatud eesmärkidest on täidetud.

• Arstiabi järjepidevus on tagatud, patsiendid on nimistutesse registreerunud.
  
• Individuaalne patsiendi ja arsti kontakt on tugevnenud.
  
• Esmatasandi arstiabi on eriarstiabist finantsiliselt ja administratiivselt eraldatud.
  
•  Ajaline ja geograafiline kättesaadavus on tagatud.
  
•  Esmatasandi arstide pädevus on tõusnud. Peaaegu kõik esmatasandi arstid omavad perearsti kvalifikatsiooni.
  
•  Läbi esmatasandi toimiv eriarstiabi efektiivsuse ja kvaliteedi tõus on tagatud (osaline väravavahi funktsioon, perearstidel vaba valik patsientide suunamisel, haigekassa arvestab perearstide arvamusega eriarstiabi lepingute sõlmimisel, suuremad haigekassa piirkonnad jne.)
  

Ravikindlustus
Eestis kehtivate seaduste kohaselt kehtib ravikindlustus kõikidele nendele Eestis elavatele inimestele, kelle eest on makstud sotsiaalmaksu. Kõigile alla 19-aastastele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Ravikindlustus tagab tasuta arstiabi enamus juhtudel, siiski osade arstivisiitide eest pead tasuma vastavalt haigekassa seatud hinnakirjale. Ravikindlustus ei kehti ka nendel juhtudel, kui soovid külastada eraarsti.
Ravikindlustus lõpeb 19-aastaseks saamisel, kuid erandid kehtivad neile, kes õpivad mõnes koolis. Põhiharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele kuni 21 aasta vanuseni. Üldkeskharidust omandavatel õpilastel, kes on sisseastumise hetkel nooremad kui 24 aastat, on õigus ravikindlustusele kuni õppeaja nominaalkestuse lõpuni. Peale kooli lõpetamist, kehtib ravikindlustus veel 3 kuud. Kui noor ei lõpeta aga kooli õigeaegselt või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus 1 kuu pärast. Samad reeglid kehtivad neile, kes omandavad kutseõpet.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalhoolekanne

http://egga.kliinikum.ee/arengukava.pdf

http://www.parnu.ee/raulpage/hoole97.html

http://keskerakond.ee

9.klassi ühiskonnaõpetuse õpik lk.144.