Riskikäitumine
Eesti noorte hulgas.
Riskikäitumise mõiste ja liigid.
Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud
tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele
ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks
tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale
jne.
Riskikäitumise liigid:
* suitsetamine
* alkoholi (liig)tarvitamine
* uimastite proovimine/tarvitamine
* kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga
* liikluseeskirjade eiramine
* ohutusvahendite kasutamise eriamine
* ohutusreeglite eiramine jt
Miks noored käituvad riskivalt?
* uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida
* vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata
isiksus, ebaküpsus
* madal enesehinnang
* isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad
(impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne
rahutus, hüperaktiivsus jne)
* ebaralistlik optimism
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taxster
Õppematerjali autor
Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul. Teiste narkootikumide (nt ecstasy, amfetamiini, kokaiini, heroiini) hankimine on kanepiga võrreldes juba palju keerulisem, kuid noorte hinnang sellele, et see on võimatu, ei erine olulisel määral kanepist. Ka teiste narkootikumide proovimine ja tarvitamine on vähem levinud: vaid 8,4% on teisi narkootikume korduvalt tarbinud, 4,7% on korra proovinud ning 86,9% ei ole üldse proovinud. Taas paistab silma see, et noormehed on altimad narkootikume tarvitama kui neiud. (Noorteseire aastaraamat 2012) Miks noored käituvad riskivalt? • uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1.depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2.stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3.hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid
Narkootikumide puhul on ainult üks nõuanne - ära proovi ühtegi narkootikumi. · Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist. · Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD
.......................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:..............................................................18 2.9 Sissehingtavad ained ...............................................................................................................19 2.9.1 Sissehingatavat ainete mõjud inimese kehale..................................................................19 3. Küsitlus 14-30 aastaste inimeste hulgas.........................................................................................21 3.1 Uuringu iseloomustus..............................................................................................................21 3.2 Küsimuste kokkuvõte..............................................................................................................22 1.Kas olete kunagi uimastid tarbinud?.........................................................................................
· Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. · Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad kurjategijate omavahelised sidemed. Paljudel juhtudel saadakse uimasti ostuks raha üksnes kuritegu toime pannes.(2)
vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. (Oiseth 1999: 46) 9.SOTSIAALNE KAHJU Uimastite kuritarvitamise tagajärjel kaotab inimene ühiskonnas pidepunkti. Tekib eetiline lõtvus, halvemal juhul hakkab narkomaan ühiskonnas kujunenud eetikanorme eirama. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad ja katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. Eriti murelikuks teeb see noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. (Oiseth 1999: 46) 10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU? Narkomaania kõige laiemas tähenduses kui enesestimulatsiooni fenomen on paratamatu, inimhingele iseloomulik. Kes on kogenud ülimat naudingut ekstaasi see igatseb seda kogeda üha uuesti ning on selle nimel valmis kannatama igasugu piinu. Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid.
Inimene teab, et ta on seal kohal, samas ta tunneb, et ta pole aktiivne (1). 12 UIMASTID Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist (1). Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes (1). Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa (1). . Joonis 5. Uimastid Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: · depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana
sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid