Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. (0)

Riskikäitumine
Eesti noorte hulgas.
Riskikäitumise mõiste ja liigid.
Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud
tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele
ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks
tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale
jne.
Riskikäitumise liigid:
* suitsetamine
* alkoholi (liig)tarvitamine
* uimastite proovimine/tarvitamine
* kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga
* liikluseeskirjade eiramine
* ohutusvahendite kasutamise eriamine
* ohutusreeglite eiramine jt
Miks noored käituvad riskivalt?
* uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida
* vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata
isiksus, ebaküpsus
* madal enesehinnang
* isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad
(impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne
rahutus, hüperaktiivsus jne)
* ebaralistlik optimism
* kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim
* soov muljet avaldada kellelegi olulisele
* kättesaadavus
* pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine
* sotsiaalmajanduslik taust, haridus
Uimastid.
Mis on uimastid?
Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile
joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete
hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid,
dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on
määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada
mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende
kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti
uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on
enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on
väga raske. Ühiskonnas on levinud arvamus, et alkohol ja tubakas
pole uimastid. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest
suitsetab või tarbib alkoholi. See mõjutab paljuski laste ja noorte
arusaamu ja väärtushinnanguid. Uimastisõltlane on isik, kellel
narkootiliste ainete, alkoholi või tubakatoodete tarvitamise tagajärjel
esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.
Uimastikahjustused:
· Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb
olmetraumade arv.
· Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib
kainena.
· Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda
kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib
nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega.
· Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda
eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid
kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse.
· Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad
lagunevad ja murduvad.
· Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist
tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud
mürgituse otsene tagajärg.
· Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja
GHB üleannustamise tagajärjel.
· Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid
psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid
psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime
ning mälu ja meeleolu seisund.
· Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda
raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks
rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi
põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti,
kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini
kuritarvitamine.
· Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada
näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest.
· Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva.
Uimastite vältimine.
Ennetuste liigid:
1. Informatiivne
2. Tundekasvatuslik
3. Keeldumisoskusi õpetav
4. Sotsiaalseid toimetulekuoskusi õpetav
5. Alternatiivseid tegevusi pakkuv
6. Laiahaardelised programmid
Informatiivsed ennetusprogrammid
Alus: noored proovivad uimasteid, sest neil puuduvad adekvaatsed
teadmised uimastite negatiivsetest külgedest.
Eeldus: kui noortele ÕIGESTI öelda, et uimastid on kahjulikud,
siis noored lõpetavad uimastite tarvitamise.
Programmi mõju: teadmised suurenevad, kuid käitumine ei
muutu.
Kokkuvõte efektiivsusuuringutest:
1. keskenduda lühiajalistele kahjudele
2. rääkida ka positiivsest mõjust
3. mitte hirmutada
Teavitust on vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega
Tundekasvatus
Alus: noored proovivad uimasteid, isiklike probleemide tõttu - madal
enesehinnang, segased väärtushinnangud.
Eeldus: kui noorte enesehinnang suureneb ja ühiskondlikud ning
isiklikud väärtushinnangud ja hoiakud muutuvad, siis noored
lõpetavad uimastite tarvitamise.
Programmi mõju: käitumine ei muutu (seos enesehinnangu ja
uimastitarbimise vahel on väga väike)
Kokkuvõte efektiivsusuuringutest:
vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega
Keeldumisoskuste õpetamine
Alus: noored ei oska või ei julga seista vastu eakaaslaste ning meedia
mõjutusele ja survele proovida ja tarvitada uimasteid.
Eeldus: kui noortele õpetada riskantseid olukordi ära tundma ja neid
vältima või riskantses olukorras keelduma, siis noored ei proovi ja
tarvita uimasteid.
Programmi mõju: mõned uuringud näitavad, kuid teised mitte, et mitu
aastat kestnud keeldumistreeningud on andnud positiivseid tulemusi.
Kokkuvõte efektiivsusuuringutest:
Oluline on, kes ja kuidas õpetab
Sotsiaalsete toimetulekuoskuste
õpetamine
Alus: noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste
tunnustust taotledes.
Eeldus: kui noortele õpetada enesega toimetuleku oskusi (stress, mured,
eesmärgi saavutamine, enese-kehtestamine, probleemide
lahendamine), siis noored ei proovi ja tarvita uimasteid.
Programmi mõju: uuringud näitavad nende programmide teatavat edu:
vähem uimastitarvitajad, proovimine hilisemas vanuses.
Kokkuvõte efektiivsusuuringutest:
Oluline on, kes ja kuidas õpetab
Alternatiivsete tegevuste ja vaba aja
veetmise võimaluste pakkumine
Alus: noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest.
Eeldus: kui noortele võimaldada alternatiivseid tegevusi, siis ei jää aega
uimastite proovimiseks ja tarvitamiseks. Alternatiivtegevused
suurendavad noorte vastutustunnet ühiskondlike väärtuste suhtes ja
annavad võimaluse tunda rahuldust isiklike saavutuste üle.
Programmi mõju: üksi ei mõjuta käitumist.
Kokkuvõte efektiivsusuuringutest:
Laiahaardelise ennetustegevuse oluline komponent
Laiahaardeline kogukonna-põhine
ennetustöö
Alus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, KOV-d,
kirikud, korrakaitseorganid ja meedia koostoime mõjutab noorte
uimastitarbimist.
Eeldus: paljude erinevate sektorite ja metoodikate paralleelne
rakendamine annab parima tulemuse.
Programmi mõju: esmased tulemused on lootustandvad
Ennetuse efektiivsust mõjutab:
Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja
programmi sisule, mõjutab efektiivsust
-programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused)
-intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng)
-algus (varane kooliiga, eakohaste tegevustega kooli lõpuni +
kutse- ja ülikoolis; NB! Üleminekuperioodid!)
-juhendaja (erialaspetsialist, samastatav, isiksuse omadused)
-osalejate arv (mida väiksem, seda parem)
-osalejate eelnev uimastikogemus (vaja eristada kogenuid!)
-uimastiliik (sõltub tarvitajate vanusest, uimastisse
suhtumisest ühiskonnas, osa programme on universaalsed)