Tervise Poliitika (0)

Eesti Maaülikool
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Merilin Jürgens
TERVISEPOLIITIKA
Referaat
Tartu 2007
Sissejuhatus
Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid . Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks.
Rahvastiku tervisepoliitika eesmärgiks on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahva arvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ning parendamise kaudu.
Tänapäeva Eesti elanikkonna tervisenäitajad on murettekitavad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Inimeste tervisenäitajate puhul mängivad olulist rolli majanduslikud, keskkondlikud ja sotsiaalsed olud, milles inimesed töötavad ja elavad. Eesti rahvastiku keskmine eluiga on madalam võrreldes seda teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ning kui Eesti rahvas ei kavatse oma tervise eest paremini hoolt kandma hakata, siis eestlaste keskmine eluiga lüheneb veelgi.
Hetkel on Eesti ühiskonnas väga palju problemaatilisi tegureid, mis põhjustavad inimestel erinevaid haigusi. Loetleksin siin kohal ülesse kõige aktuaalsemad haigused ja haigustekitajad. Suhteliselt palju haigestutakse südame-veresoonkonnahaigustesse ja vähktõppe, need on ka põhilised kõrge suremuse põhjustajad. Suurenenud on sõltuvusainete tarbimine - eriti noorte inimeste seas. Samuti võiks siin kohal ära märkida, et noored hakkavad väga varakult suitsetama ja tarbima alkohoolseid jooke. Need põhjustavad nii noortel kui ka täiskasvanutel kõik võimalikke tervisekahjustusi. Narkootikumide tarbimine, suitsetamine ning joomine on kindlasti põhjuseks, miks on suurenenud psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus. Üheks peamiseks surmapõhjuseks 15-29- aastaste seas on ka enesetapp. Eesti kuulub suurima suitsiidiriskiga maade hulka. Murettekitav on ka asjaolu, et Eestis on väga suur HIV nakatunute inimeste hulk ja probleemiks on multiresistentne tuberkuloos.
Peamisteks tervisemõjuriteks on endiselt ebasoodne sise- ja väliskeskkond, müra ning muud tervistkahjustavad töö- ja elutingimused . Paljud sagedased haigusjuhtumid ja tervisehäired on seotud transpordi intensiivistumisest, tööstuse kasvu ja jäätmekäitlusega seotud probleemidega.
Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kasutamine on regiooniti ja sotsiaal-majanduslikult erinev. Aina problemaatilisemaks on muutunud terviseteenuste kättesaadavus hõredalt asustatud maapiirkondades. Elades ise samuti maapiirkonnas, siis tean omast käest, et maal võib olla küll perearsti juures käimise võimalus, kuid siiski ei ole võimalik saada igasuguseid terviseteenuseid


Tervisepoliitika vajalikkus ja eesmärk
Tervisepoliitika keskmes on inimene ja seda viiakse ellu kõikide inimeste koostööna. Tervisepoliitika eesmärk on keskenduda rahvastiku tervisepotentsiaali arengut soodustavatele mõjuritele ning luua võimalused ja tingimused saavutamaks tervena elatud eluea pikenemine . Tervisepoliitika visiooniks on Eesti inimeste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ning ökoloogiliselt tasakaalustatud ühiskonnas. Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus kajastub Eestis erinevate sotsiaalsete rühmade ja reginoonide vahel ning see väljendub rahvastiku tervises . Väga selgepiiriliselt on Eestis välja kujunenud kergesti haavatavad sotsiaalsed riskirühmad. Sinna riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused, samuti kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks. Tihti esinevad sellel rühmal probleemid tervise- ja tervishoiuteenustele ning reeglina on tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine. Teravnenud on sotsiaalsed probleemid ja keskkonnaseisundi vajakajäämised, mis suurendavad tervise kahjustumise riski. Lõhe tervise ebavõrdsuses on jätkuvalt ja kiirelt suurenemas.
Korraldus Eestis
Tervist tuleb pidada inimese põhiõiguseks. See tähendab seda, et ühiskond peab tagama kõigile inimestele eeldused võimalikult hea terviseseisundi saavutamiseks. Kõigil on õigus tervise kaitsele, õigus tervisele ohutu elu-, õpi-, töö- ja psühhosotsiaalsele keskkonnale. Kõik see on fikseeritud meie Põhiseaduses, Euroopa Ühendamise asutamislepingus, Euroopa Sotsiaalhartas ja mitmetes teistes rahvusvahelistes dokumentides.
Kõikide otsuste, projektide ja programmide puhul, mis võivad mõjutada inimese tervist on otsuste langetamisel vastutus rahvastiku tervise ees. Vastutus rahvastiku tervise eest on ühine vastutus, mis hõlmab ühiskonna kõiki sektoreid, organisatsioone, rühmi ja üksikisikuid.
Võrdsed võimalused tervises peegeldavad sotsiaalset õiglust. Tervisepoliitika elluviimisel peab eelkõige olema suunatud nendele ühiskonnarühmadele, kes on kõige rohkem haavatavad, et kindlustada neile vajaliku terviseteabe kättesaamise, ning luua neile eeldused ja tingimused oma tervisepotentsiaali täielikuks väljaarendamiseks. Võrdsed võimalused peaks olema loodud kõigile hariduse, eluaseme , töö ning tervishoiuteenuste osas. Nendes valdkondades ei tohiks lähtuda soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, vaid kõiki tuleks võtta üheselt. See kõik oleks eelduseks Eesti elanike tervise ja elukvaliteedi jätkuvale paranemisele.
Kõigil indiviididel peaks olema võimalus aktiivselt osaleda oma kodukandi ja ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. See tähendab sotsiaalset kaasatust, et kõik inimesed saavad osaleda täisväärtuslikus ühiskondlikus elus, samas töötada ning olla majanduslikult aktiivsed. See aga on tervist toetava elukeskkonna aluseks, milleks ongi vaja inimeste aktiivset osalemist otsuste tegemisel.
Kõigil inimestel peaks olema õigus ja võimalus saada tervishoiuteenuseid, sõltumata east, soost, elukohast, erivajadusest või sotsiaalsest kuuluvusest. Piiratud ressursside puhul võib eelistada üht elanikkonna rühma või inimest ainult lähtuvalt tema tervise vajadustest. Tervishoiuteenuste puhul on oluline just nende kättesaadavus ja kvaliteet.
Üldised lahendusvariandid tervisepoliitikas
Rahvastiku tervisenäitajad on seotud sotsiaalse sidususega ühiskonnas, mida kõrgem see on seda paremad on tervisenäitajad. Oluliselt mõjutavad tervist inimestevahelised suhted, nende kvaliteet, vastastikkune usaldus, kokkuhoidmine- ja sotsiaalne toetuse tunnetamine . Tervis kujuneb seal, kus inimesed elavad, mängivad, õpivad ja töötavad. Seega peaks terviseinvesteeringuid tegema just kohalikul tasandil, mida toetab riiklik tasand. Eriti tähtis on turvaline töökeskkond, sest inimesed, kes teevad päevast päeva tööd vajavad selleks tervist mitte kahjustavat keskkonda. Sellisel puhul peavad tööandjad läbi viima erinevaid riskianalüüse, et kindlaks teha millises koha valitsevad ohud ning mida tuleks teisiti teha et luua soodne ja tervist mitte kahjustav töökeskkond. Kindlasti mängivad suurt rolli ka siin töötajate endi ettepanekud ja lahendused.
Selleks, et saavutada kogu ühiskonnas sotsiaalse sidususe oluline tõus, tuleks ellu viia hulgaliselt erinevaid lahendusi. Korrastada ja kaasajastada rahvatervise seadus. Seda selleks, et see määratleks ära erinevate tasandite vastutused, kohustused, õigused, struktuurid ja ressursid .
Oluline oleks kaasata sotsiaalselt haavatavaid gruppe nende tervise positiivseks arenguks. Korrastada tuleks õigusruumi, parandada tööhõivet ja soodustama regionaalarengut ja valmistama ette vajalikke erialaoskustega spetsialiste.
Arengukavade koostamisel tuleks esile tuua planeeritavate tegevuste mõju tervisele ning toetada nende elluviimist nii professionaalsete inimressursside kui sihtotstarbeliste finantsressurssidega.
Väga oluline valdkond on lapsed ja noorukid, kellele tuleks tagada tervislik ja turvaline areng. Neil peaks olema võrdseid võimalusi pakkuvad eeldused ja tingimused arenguks. Mida soodsamad on arengu- ja elutingimused peres lapseeas , seda tervem ja produktiivsem on inimene täiskasvanuna. Väga tähtsal kohal oleks siin ka riiklik poliitika, mis toetab lastega peresid igakülgselt. Kujunevad juba lapseeas tulevaste täiskasvanute väärtushinnangud, sotsiaalse toimetuleku oskused ja tervisekäitumine ning mida rohkem on selle tähtsusele lapseeas rõhutud, seda tähtsamaks peavad seda ka täiskasvanuks saades lapsed. Perekond, kes on oma lapsi toetanud sotsiaalselt ja majanduslikult loob paremad võimalused sotsiaalseks toimetulekuks ja tervisekäitumiseks. Need lapsed on tervemad, elurõõmsamad, nende õpitulemused paremad ja toimetulek ühiskonnas soodsam.
Kõigile lastega peredel tuleks kindlustada terviseteenuste kättesaadavus ning vajadusel sotsiaalhoolekande poolne abi. Investeerida tuleks haridusasutustesse, et kõik lapsed saaks olla tervisttoetavas keskkonnas, kus on võimalus saada nõustamis- ja tugiteenuseid ning kus õpetatakse elus toime tulema . Seega suur roll on ka hariduseasutustel, kes peaks suuna lapsi ja noorukeid. Ja alati tuleks välja selgitada, mis on neile lastele see kõige parem ning seda tuleks ka vastavalt rakendada.
Inimeste psühhosotsiaalse heaolu ja tervisliku seisund on suurel määral seotud töö-, õpi- ja elukeskkonnaga. Selle koosmõjul see üldjuhul ka kujuneb. Tähtis on tagada inimestele nende igapäevaks elu sujuvaks funktsioneerimiseks vajalikud elemendid. Nendeks oleks siis kvaliteetne joogivesi , puhas õhk ja ohutu ning täisväärtuslik toit. Samuti on tähtsad ka head elu- ja töötingimused. Kõik need elemendid koos tagavad inimeste hea tervise ning kvaliteetse ja sujuva tööjõudluse.
Tänapäeva ühiskonnas, kus on oluliselt suur osakaal tööstustel on ka hakatud suurt rõhku pöörama keskkonnale. Kindlaks on vaja teha missugused on inimesele ohtlikud ohutegurid , mis võivad meid ohustada ümbritsevas keskkonnas. Kui vähegi võimalik siis tuleks üritada keskkonna ohutegurite kahjulikku toimet vähendada või kõrvaldada.
Saavutada elanikkonna kehalise aktiivsuse ja turvakäitumise tõus, langus suitsetamise levikus ja alkoholi tarbimises ning sõltuvusainete tarbimisleviku pidurdumine. Inimesed võtavad igapäevaselt vastu otsuseid, millised otsused ja valikud kahjustavad tema tervist ja millised mitte. Otsuste tegemisel mängib olulist rolli kindlasti teda ümbritsev elukeskkond. Seda elukeskkonda mõjutavad kultuurilised, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaal-psühholoogilised mõjud, mis kujundavad väärtushinnanguid.
Optimaalsel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustatud toitumisel, turvalise liikluse -, vaba aja ja seksuaalkäitumisel ning sõltuvust tekitavate harjumuste puudumisel on positiivne mõju paljude haiguste ennetamisele ja tervisepotentsiaali väljaarendamisele.
Võimalikud uuendused tervisepoliitikas tulevikus
Kindlasti on vaja viia tulevikus ellu rida uuendusi, et kõik paremini toimiks ja rahva tervis oleks parem. Selleks tuleb aga kõigil ühiselt koostööd teha. Tänapäeval on läinud raviteenused väga kalliks, aga ikkagi miskipärast on nii, et oleks vaja kohe saada abi, aga sind pannakse järjekorda ja ootad mingi kuu, mõnel puhul ka aasta. Maksumaksjal on aga raviteenuste osas kõrged ootused. Sotsiaalmaksu eest oodatakse kompetentsust, osavõtlikkust ja kiiret kvaliteetset abi.
Kuna praegusel ajal on terviseteenuste kättesaadavus Eestis ebaühtlaselt jaotunud, siis peaks seda kindlasti muutma . Hetkel on seis selline, et need kes on suurema sissetulekuga need saavad tervishoiuteenuseid paremini kätte, kui väiksema sissetulekuga isikud.
Paljuski sõltub tervisepoliitika heast töö tagamisest erinevate inimeste koostööna ja partnerlusena. Kandvat rolli omavad ka riiklik ja kohalik tasand erinevatel struktuuridel, mis töötavad koordineeritult. Riiklik tasand tegeleb tervise arendamisega seotud küsimustega ja nende lahenduste leidmisel tehtavate otsustega. Korraldama tervisemõjude analüüsi korraldusi ning tervisepoliitikat koordineerima ja hindama . Kohalik tasand aga otseselt tegeleb sotsiaalselt haavatavate rühmadega, annab nõu ja otsib võimalusi tervisega seotud probleemide paremaks lahendamiseks. Väga suurt rolli mängib aga elanikkonna tervise mõjutamisel kodanikuühiskond, kes kaasab sihipärase tegevusega toetades paljusid sihtrühmi sotsiaalselt. Arendades nende suutlikust terviseprobleemide lahendamisel ja mõjutades nende keskkonda.
Kasutatud kirjandus:
1) [www.tai.ee/failid/Tervisepoliitika_m_isted_Kool.terv.n_uk.arend.doc] 25.11.2007
2) [ http://www2.sm.ee/tervisepoliitika/failid/Tervisepoliitika%20-%20Investeering%20tervisesse%2010.05.pdf ] 24.11.2007
3) [ http://www.postimees.ee/080606/esileht/arvamus/204830_print.php ] 24.11.2007
9