Kohtute seadus, vastused 1. Eesti kohtussüsteemi esimesse astmesse kuuluvad maakohtud(Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju.
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? arutab tsiviil-, kriminaal- ja vrteoasju 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? lahendatakse avalik-iguslikke vaidlusi
Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja Halduskohtud (Tallinna, Tartu). 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud (Tallinna ja Tartu). 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Maakohtute juures. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud?
Vastus: I astmesse Eesti kohtusüsteemi kuuluvad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Vastus: Eesti kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud. 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Vastus: Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Vastus: Esitada kaebuse I astme kohtu peale saab teha ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Vastus: Esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale saab teha riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Vastus: Kinnistusosakond asub maa- ja linnakohtudes. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Vastus: Maa- ja linnakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud?
- Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega
leida); *poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine(võrdne õigus esitada tõendeid ja vaidlustada vastase seisukohti); *enesekriminatsiooni e. enesesüüdistuse välistamine (ei ole sunnitud tunnistama iseensa või lähedase vastu). Protsessi põhimõtted pärast kohut: *korduva süüdimõistmise välistamine (ei tohi sama süüdistuse korral mitu korda kohtusse kaevata); *apellatsiooni e. edasikaebamise õigus (edasi ringkonnakohtusse). Kohtupidamine peab olema humaanne. Üks osa inimõigustest on võõrandamatud õigused neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdimõistetud ininmest. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine.
astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus? Riigikohtusse. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohuste juures. Nimeta kohtuasjade liigid, mida üldse kohtus lahendatakse? Tsiviil-, kriminaal-, väärteo-, haldus- ja põhiseaduslikkuse järelvalve. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
1. Eesti Vabariigi Kohtusüsteem. Maakohtud: Harju,Pärnu,Tartu ja Viru Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2
Kohtuasutuste ül on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab karistuse määramisel üle ringkonnakohtu tegevuse. Riigikogus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ja saata uuesti arutamiseks tagasi. Riigikohtu otsus on lõplik.
Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus
õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik
ja tava."). Tava on ka kohtupraktikas aktsepteeritud. Tava kasutatakse peamiselt siis, kui pole vastavat normi seaduses. Lisaks meie seadustele ka EL seadusandlus, mis puudutab TSÕ. Allikaks ei ole kohtupraktika, kuid omab tähendust õiguse kohaldamisel analoogilises asjas (pole siiski pretsedent). Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse). 6. Tsiviilõiguse kehtivus · Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada). · Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent leping on sõlmitud vana seaduse ajal. Seadusel POLE tagasiulatuvat jõudu! (Aga kui leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu siis oleneb.) 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine
kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal
arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/linnapea, valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias
tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse
jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
V Üksikisik, riik ja õigus 9 p 1. Õiguskaitse ja kohus 6 p 1. Kohtusüsteem 3 p 1) Selgita, miks on demokraatlikes riikides (sh Eestis) kehtestatud mitmeastmeline kohtusüsteem. Kohtus osalevatel pooltel on õigus taotleda kohtuasja uuesti ülevaatamist kõrgema astme kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Nii väheneb kohtu eksimise võimalus. 2) Apellatsioonikaebus on I astme kohtu (maakohtu, halduskohtu) otsuse edasikaebamine II astme kohtusse (ringkonnakohtusse), kus kohtuasi sisuliselt uuesti läbi vaadatakse. 5 3) Kassatsioonikaebus on II astme kohtu (ringkonnakohtu) otsuse edasikaebamine III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest). Mõlema selgituse juures peab olema nimetatud, millise kohtuastme otsuse edasikaebusega
kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18. Millised kohtu liigid kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse? Halduskohtud (Tallinna, Tartu) ja Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 19. Millisesse kohtu liiki saab esitada kaebuse I astme kohtu otsuse peale? I astme koht otsuse peale saab kaevata edasi II astme kohtusse, st Ringkonnakohtusse. 20. Millisesse kohtusse saab esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale? II astme koht otsuse peale saab esitada kaebuse III astme kohtusse ehk Riigikohtusse. 21. Kes on rahvakohtunik? Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Tema eesmärk on tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist. 21
õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi II aste. Ringkonnkohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust 2. Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus? Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevyses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 3. Riigikohtu ülesanded? Ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust Kassatsioonikohus 4
Küsimused 4, kohtuotsuse tegemine Kohtuniku d nõupidamisel üteldakse kohe või mingi aja pärast 2 näd otsuse tegemiseks Kohtuistungilt puudumise tagajärjed : tunnistaja tuuakse vägisi kohale Kui hagejat ja kostjat ei tule siis jäetakse ära või lükatakse edasi Kostja puudumisel tuuakse ta kohale või tehakse ilm temata ja siis tehakse tagaselja otsus ja see jõustub kui ei teha järel kaja kaebust võim esitada 10 päeva jooksul ja võib ka kaevat ringkonnakohtusse Menetluse peatamine : .Määrusega pikem ära sõit Raske haigus Kui üks pooltest sureb Kui on vaja oodata kriminaalotsust Lõpetamine : Kui ei kuulu tsiviilkohtu menetlusega Samas asjas on tehtud juba otsus Hageja loobub hagist Pooled sõlmivad kokkuleppe Üks osapooltest sureb Rinnkonnakohtus aja lahendamine apellatsiooni menetlus Apellanti see kes kaebuse esitab Vastustaja see kes vastust annab kellele kaebus esitatakse
maksuotsuse ja intressinõude, kuid jättes rahuldamata nõude maksuhaldurile ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohus jättis rahuldamata nõude maksuhalduri kohustamiseks tagastada tasutud maksusummad, sest kaebaja ettemaksukontole kantud maksusummade tagastamiseks ei ole kaebaja maksuhaldurile taotlust esitanud. Nii Maksu-ja Tolliamet kui ka äriühing esitasid halduskohtu peale apellatsioonikaebused, mistõttu jõudis menetlus Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus rahuldas Bauhof Group AS-i kaebuse, ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Lõpuks aga palus äriühing tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus, kuid MTA nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetlus jõuab Riigikohtu halduskolleegiumi kätte
38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus) 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu) 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I kohtuastmest 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad I astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohtud arutavad I astme kohtuna haldusasju.
protsessiõigus karistusõigus Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust. Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline: I aste maa- või linnakohus arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju. Apellatsioon edasikaebus ringkonnakohtusse kui süüdimõistetu ei ole kohtuotsusega rahul. II aste ringkonnakohus Tartus, Tallinnas, Jõhvis vaatab läbi apellatsioonid, määrab kui vaja, täiendava uurimise, tühistab või jätab muutmata I astme kohtu otsuse. Kui inimene ei ole rahul ringkonnakohtu otsusega, võib ta esitada kassatsiooni Riigikohtule. III aste kõrgeim Riigikohus Tartus 1. vaatab läbi kassatsioonid kas kõike on tehtud seadustekohaselt (vaatab asja juriidilist külge)
Noored sellega nõus ei olnud viidates kehtivale üürilepingule. (Tegelikult on see üürileping kehtetu) 1. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Füüsilised isikud. 2. Millisesse õiguse valdkonda antud probleem kuulub? Eraõiguse valdkonda, sest tegemist on võrdsete pooltega. 3. Nimeta võimalikud kohtulahendid Kui on vaidlus, siis kohtulahendiks on otsus. 4. Kuhu saaks isik pöörduda, kui ta pole sellise kohtulahendiga nõus? Ringkonnakohtusse 5. Kas kohus on põhiseaduslik institutsioon? Põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus, õiguskantsler, riigikontroll, KOV. Jah, kohus on põhiseaduslik institutsioon. 6. Kui Kairi soovib osta endale maja, kas ta saab seda ise teha? Ei saa, ta peab seadusliku esindaja kaasa võtma. 7. Maja ostu vormistamiseks peab Kairi pöörduma notari juurde. Mis liiki isikuga notari puhul tegemist on?
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning
ekk.edu.ee süüdimõistvat kohtuotsust (PS § 22). Selleks, et vältida õigusemõistmises kohtu vigu, on Iga asjalik kommentaar ja ettepanek on teretulnud. kohtuotsuse peale edasikaebamise õigus. Selleks on Eestis kehtestatud kolmeastmeline Täname! kohtusüsteem (apellatsioonikaebus esimese astme kohtuotsuse peale ringkonnakohtusse, kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed.
otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse o Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp III aste - Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus (Eestis 1: Tartus)
Määruskaebuse kohaselt advokaat hagejaga ei kontakteerunud ja hageja ise ei ole hagist loobunud. Hageja ei ole andnud ka advokaadile volitusi hagist loobumiseks. Mida peab kohus tegema? § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse menetlust, kui hageja hagist loobub. § 222 lg 1 p 3, § 223 järgi on võimalik piirata, piiramine kehtib üksnes ulatuses, mis on seotud blablaga, aga sellest tuleb menetlusosalistele ja kohtule teatavaks teha. I astme kohus jätab kaebuse läbi vaatamata ja saadab selle ringkonnakohtusse. 271. H esitab hagi nõudega välja mõista solidaarselt K-lt ja C-lt 15 000 kr. K vastab hagile ja väidab, et H nõue on põhjendatud ainult tema osas, kuna kahju tekitas ta C teadmata. C hagile ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu. H ja K taotlevad kohtuistungil kohtult vaheaega, et sõlmida kokkulepe. Mida kohus peab tegema? H peaks taotlema ka hagist loobumisest C osas. Juhul kui ta ei loobu, siis K on sisuliselt hagi õigeks võtnud
Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Riigikohus Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve Ringkonnakohtud Tartu, Tallinn, Viru (Rakveres) - apellatsioonid Maakohtud Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud - Tallinnas ja Tartusinimeste protestid riigivõimu vastu Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus 1. astme kohus Õiguskantsler president Riigikogu
Kohtuvõim Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmas aste: Riigikohus - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik. Apellatsioon - edasikaebamine jõustumata kohtuotsuse peale
selgelt tähtaja ennistamist ja tähtajast kinnipidamise kontrollimist. Halduskohtumenetluse normid ei kohusta halduskohut erinevalt tähtaja ennistamisest tegema kaebetähtajast kinnipidamisel eraldi dokumendina vormistatud määrust. (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise ... 2003). Seega tuleneb, et kohus peab kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendama eraldi määrusega, millele saab omakorda esitada ringkonnakohtusse määruskaebuse. Kaljumäe tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 20.veebruari 2001.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-68-00 (RT III 2001, 7, 76) , 4.märtsi 2002.a määrusele haldusasjas nr 3-3-11-16-02 (RT III 2002, 9,86) ja 20.veebruari 2001.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1- 68-00 (RT III 2001, 7, 76) leidis, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustikust peab halduskohus enne kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamist küsima ka teiste
korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud
halduskohtumenetluse kord on tunnustatud magistrikraad või sellele sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks vastav kvalifikatsioon; halduskohut, milles on kokku 28 kohtunikukohta. 2) kes on töötanud kohtunõuniku või Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kohtujuristina vähemalt kolm aastat; kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi 3) kes on sooritanud kaevata ringkonnakohtusse. kohtunikueksami või on sellest Kohtute haldamise nõukoda vabastatud. Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et Ringkonnakohtu kohtunikuks võib kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, nimetada isiku, kes on kogenud ja kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, tunnustatud jurist ning sooritanud
vaadatakse läbi hagimenetluses ning lõpplahendiks võib olla kohtuotsus või kohtumäärus (mis kinnitab nt kompromissi). Tuleb panna tähele , et hagimenetluses on riigilõivu vaba ainult palk ja töölepingu tuvastamise nõue. Hüvitiste , puhkusetasude või lisatasude/kompensatsioonide nõudmisel tuleb aga tasuda riigilõivu vastavalt Riigilõivuseadusele. Riigilõivu tuleb tasuda nii töötajal hagimenetluses kui ka tööandjal apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtusse. Seepärast tasub alati järele mõelda, kas põhimõtteline võitlus töötajaga / tööandjaga tasub ennast ära ja kas mul on selleks vahendeid. 15
informatsiooni. Kui see oleks teistmoodi, siis pressil poleks võimaluse ,,ühiskondliku vaataja" rolli teostamises. Seega suurem rõhk peab olema sõnavabaduse peal. Kohtu otsus: konventsiooni artiklit 10 on rikutud. * Lingens vs Austria (1989) Põhifaktid: Ajakirjanik Lingens avaldas 2 kriitilist artiklit liidukantsleri Kreisky kohta. Kreisky esitas kaebuse Lingensi vastu Viini ringkonnakohtusse ja see toetas kaebuse osaliselt. Mõlemad pooled kaebasid asja uuesti. Komisjon koostas ettekande, milles ta väljendas oma ühest arvamust, et on rikutud artiklit 10. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad: Kohus leiab, et kahtlemata on artikli 10 lõige 2 mõeldud kaasinimeste ehk siis kõigi isikute reputatsiooni kaitseks ning see kaitse kehtib ka poliitikute puhul, isegi kui nad ei käitu
nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Eesti kohtusüsteem Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Eesti kohtusüsteem Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine
sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maa- ja halduskohtud 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest astmest 31 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Tsiviil- kriminaal- ja väärteoasja. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju
päevavalgele, mille kohasalt pidanuks maakohtu karistus üheksast aastast kindlasti madalam olema. Lisaks häirib Riigikohust veel ringkonnakohtu apellatsiooni kaebuse väidete sisuliselt käsitlemata jätmine, sest karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohus otsustab saata kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse, arvestades KrMS § 340 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ise kõrvaldama, mitte saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule. Täiendavalt märgib kolleegium veel, et ebaõige on lühimenetluses karistuse mõistmisel mõista isikule raskem karistus üksnes seetõttu, et KrMS § 238 alusel seda ühe kolmandiku jagu vähendatakse. Ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele, nagu üldmenetluses
„konkurendi“ suhtes ja jäeti kaebaja suhtes leebus kohaldamata. Uurimiskaebe menetluse kasuks otsustati siin konkurentsialases kuriteos ei saa rääkida sellest, et teine pool – see, kelle suhtes ei kohaldatud leebust – oleks käsitatav kannatanuna. Kaebetee: prokuratuur, kes teatas alustamata jätmisest; riigiprokuratuur – advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Kas PS ei nõua mitte esimest kaebust MK-sse? Advokaat siin, sest see kaebus ringkonnakohtusse eeldab juristiharidust. De lege ferenda. Võiks olla ka „muu isik, kes...“ õpikus märgitu korretuur RK lahendis 3-1-1- 55-07: (ka) süüdistuskaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu saab 3-liikmeline koosseis jätta läbi vaatamata ilma istungit korraldamata. § 208 lg 6: ringkonnakohtu pädevuses mõistetavalt ka menetluse alustamise või jätkamise kohustamine – hiljem KrMS § 49 lg 1 kohaldamine: kas samad kohtunikud saavad hiljem arutada? Pigem jah
kõrgemale. 2. Kohtuvõim Eestis Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud mandri kohtusüsteemi alusel. Kohtusüsteem on kolmeastmeline: 1) Maakohus, mis on kõikides maakeskustes 2) Ringkonnakohus- Jõhvi, Tallinn, Tartu 3) Riigikohus- Tartu Maakohtus arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke küsimusi. Halduskohtus arutatakse haldusküsimusi- s.o inimese, ettevõtte ja riigivahelisi suhteid. Apellatsiooni korral suundutakse maakohtust ringkonnakohtusse, kus viimane teeb apellatsiooni kohta kassatsiooni. Kui ma ei ole nõus ka ringkonnakohtu otsusega, siis ma pöördun kassatsiooni korras riigikohtusse. Riigikohtu ees on lubade büroo, mille ülesanne on läbi vaadata riigikohtusse tulnud toimikud ja otsustada, kas need asja kuuluvad riigikohtu kompententsi. Riigikohus on eelkõige seadusandliku järelvalve kohus. Riigikohtu ülesanne on kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse
õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme. Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud
Vaatavad läbi kõik kohtumaterjalid ja tõendid. Ringkonnakohus tühistab või muudab esimese astme kohtu või saadab materjalid tagasi maakohtusse. 3. Riigikohus. Asub Tartus. Kassatsioonikorras ringkonnakohus ei uuri enam tõendmaterjali õigsust, vaid ringkonnakohus vaatab aint seda, et kas madalama astme kohtud pidasid kinni kohtupidamise reeglitest. Võib saata materjalid tagasi madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda otsust, et kõik kohtuastmed tegid tööd korralikult, siis kohtuotsus Eesti territooriumil on lõplik. Riigikohus tegeleb ka kogu Eesti territooriumil õigusjärelvalvega. Kui ei rahulda ka riigikohtu otsus, siis on võimalik kaebus esitada Euroopa Nõukogu juures asuvale inimõiguste kohtule. Inimõiguste kohus asub Strasbourg'is. Lahendatakse inimõigusi. Kohtunike ametisse nimetamine. Riigikohtu esimees
Administratiivkohtuna vaatas jaoskonnakohus läbi kaebused valla - ja alevivalitsuse otsuste peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul oli kaks ülesannet
Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavaust põhiseadusega ja tunnistada kehtetuks, kui need on vastuolus põhiseaduse sätetega ja mõtetega. Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe ning Riigikohtu esimene ettepanekul Riigikohtu liikmed. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: o Harju Maakohus o Pärnu Maakohus o Viru Maakohus o Tartu Maakohus Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleril on õigus käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. X KOHUS 121. Kohtuastmed ja –harud Eestis 20 122. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 123. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 124. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha)
annaabi.ee 
