Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on devalveerimine?
  • Mis on rahapoliitika?
  • Kumba neist Eestis rohkem kasutatakse?
  • Mis finantsinstrumenti on alakasutatud?
  • Mida teha majanduse kasvuks?
16.03.2010
Rahandus
Riigieelarve . Eesti  Pank  ja €. 
Riigikontroll .
16.03.2010
1
Raha funktsioonid:
1) vahetus- ja  maksevahend
2) väärtuse säilitamine,
3) kaupade ja teenuste väärtuse  etalon  
Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks 
maksevahendiks Eesti kroon. 
Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002)
16.03.2010
2
Eesti Pank
Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi 
vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti 
Panga õigused ja kohustused raharingluse 
korraldamisel on sätestatud Eesti Panga 
seaduses
. Raha emiteerimist ja käibelt 
kõrvaldamist reguleerib rahaseadus. Otsused 
uute rahatähtede ja müntide väljalaskmise 
ning nende kujunduse kohta võtab vastu Eesti 
Panga nõukogu.
16.03.2010
3
1
16.03.2010
Eesti Panga juhtimine
• Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja  president
Nõukogu koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu 
esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi 
Presidendi ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu 
viieks aastaks nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga 
presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi 
President Eesti Panga nõukogu ettepanekul.
• Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on 
õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele 
ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga 
aastaaruande ning määrab  audiitori  aastaaruande 
kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni 
majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll.
16.03.2010
4
Raharingluse reguleerimine
1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük;
2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük;
3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine;
4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide 
kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele;
5) laenude andmine krediidiasutustele piisava  tagatise  
olemasolul ;
6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine;
7) laenuandmise limiitide kehtestamine 
krediidiasutustele;
8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta 
kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes.
16.03.2010
5
Valuutakomitee  süsteem
Valuutakomitee süsteemi tunnused:
• fikseeritud  vahetuskurss  ankurvaluuta suhtes; 
• kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt 
emiteeritud raha peab olema tagatud 
välisvaluutareservidega; 
•  valuuta  on täielikult konverteeritav nii 
jooksev - kui ka kapitalikonto  tehingutes
16.03.2010
6
2
16.03.2010
Diskussioon  
• Mis on  devalveerimine ?
• Kas Eestile oleks kasuks (olnud) 
devalveerimine? Põhjenda!
16.03.2010
7
Maksud ja vara
• Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja 
sundkindlustuse  maksed sätestab seadus. See 
tähendab, et maksete kehtestamine on 
parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. 
Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus.
• Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise 
korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei 
reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi 
suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada 
riigi vara heaperemehelik käitumine.
16.03.2010
8
Finantsinspektsioon
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega 
ja oma  eelarvega  Eesti Panga juures asuv 
asutus, mis  teostab  riiklikku järelevalvet Eestis 
tegevusloa  alusel tegutsevate pankade, 
kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, 
investeerimisühingute, fondivalitsejate ja 
väärtpaberituru üle.
16.03.2010
9
3
16.03.2010
Riigieelarve
Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina 
eelolevaks aastaks. Riigieelarvet menetletakse nagu 
seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi 
Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim 
täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, 
kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele 
piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena 
vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve 
rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks 
kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise 
valem, lastetoetuse määr jne). Valitsus on kohustatud 
esitama riigieelarve projekti Riigikogule  hiljemalt  1. 
oktoobriks.
16.03.2010
10
Riigieelarve sisu
(1) Riigieelarve  sisuks  on eelarveaastal riigile 
laekuvate tulude ning nende arvel riigi 
ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude 
määramine vastavalt  seadustele
(2) Riigieelarve koosneb riigi  eelarveaasta  kõigist 
tuludest ja kuludest ning 
finantseerimistehingutest. 
(3) Tulude ja kulude  tasaarvestus  ei ole 
riigieelarves lubatud. 
16.03.2010
11
Tulude artikligrupid on:
1) maksud;
2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;
3) materiaalse ja immateriaalse vara müük;
4) tulud varadelt;
5) toetused, sealhulgas välisabi;
6) muud tulud, sealhulgas trahvid.
16.03.2010
12
4
16.03.2010
Kulude artikligrupid on:
1)  tegevuskulud ;
2)  eraldised ;
3) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine 
ja  renoveerimine ;
4) muud kulud. 
16.03.2010
13
Riigieelarve tasakaal
(1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud 
võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud 
kulusid . Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud 
tulusid. 
(2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse 
riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis 
kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. 
Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud 
väärtpaberid ja muud taolised  varad . Kohustused 
on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja 
muud taolised kohustused.
16.03.2010
14
Riigieelarve suhted kohalike 
omavalitsusüksuste eelarvetega
(1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele 
pandud riiklike kohustustega seotud kulud 
kaetakse eraldistega riigieelarvest. 
(2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku 
omavalitsuse üksuse eelarvesse:
1)  eelarvete  tasandusfondi kaudu;
2) sihtotstarbeliste eraldistena.
16.03.2010
15
5
16.03.2010
Riigi eelarvestrateegia
1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas 
riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi 
suhtes;
2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised 
eesmärgid;
3) majandusolukorra analüüs;
4) majandusarengu prognoos, sealhulgas 
valitsussektori tulude prognoos;
5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
16.03.2010
16
Kassareserv 
(1) Riigieelarve kassareserv on riigieelarve vahenditest 
moodustatav likviidreserv. 
(2) Kassareservi võib kasutada:
1) finantseerimistehingute tegemiseks ning välisabi 
sildfinantseerimiseks;
2) eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist 
ületavate kulude finantseerimiseks;
3) potentsiaalsetest kohustustest, sealhulgas 
riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest 
tekkinud kohustuste täitmiseks ning kohtuotsuste ja -
määruste täitmiseks;
4) riigi kohustuste ja potentsiaalsete kohustustega seotud 
riskide, sealhulgas finantsriskide maandamiseks. 
16.03.2010
17
Stabiliseerimisreserv
(1) Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest 
ja muudest  laekumistest  moodustatud vara 
kogum. 
(2) Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite 
kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu 
üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning 
pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate 
investeeringute ja strukturaalsete 
ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse 
tagamiseks.
16.03.2010
18
6
16.03.2010
Stabiliseerimisreservi täiendamise 
allikad 
1)
eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, 
mille sihtotstarve ei ole järgmise aasta riigieelarvega või muu 
seadusega määratud ning millest on maha arvatud järgmisesse 
eelarveaastasse ülekantavad kulud;
2)
riigieelarves selleks ettenähtud vahendid;
3)
riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt erastamisest laekuva 
raha kasutamise seadusele;
4)
tulu riigivara võõrandamisest, kui seaduses ei ole ette nähtud 
teisiti;
5)
riigieelarvesse  Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;
6)
stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu, mida ei võetud 
kasutusele;
7)
muud laekumised.
16.03.2010
19
Stabiliseerimisreservi nõukogu
Nõukogu koosneb järgmistest liikmetest:
1) rahandusminister - esimees;
2) Eesti Panga president;
3) neli Riigikogu poolt nimetatud liiget. 
Nõukogu pädevus ja ülesanded on:
1) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi 
täiendamise kohta;
2) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine Vabariigi Valitsuse poolt 
tehtud stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku kohta;
3) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi 
vahendite paigutamise piirangute kohta;
4) nõusoleku andmine rahandusministrile välise portfellihalduri 
määramiseks. 
16.03.2010
20
Riigikontroll 
• Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu 
majanduskontrolli teostav  riigiorgan .
• Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli 
kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et 
avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning 
tulemuslikult.
• Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu 
poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud 
audiitor, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks 
samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste 
läbiviimiseks. 
16.03.2010
21
7
16.03.2010
Audit  
Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate:
1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja 
finantsaruandeid;
2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust;
3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust;
4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. 
Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele 
õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja 
arengukavadega püstitatud eesmärkidest,  heast  juhtimistavast ning 
järgmistest kriteeriumidest:
1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate 
kulutuste minimeerimist;
2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate 
tulemuste suhet;
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse  tegelikku  mõju võrrelduna 
kavatsetud mõjuga.
16.03.2010
22
Meeldetuletuseks:  
1. Mis on  rahapoliitika ?
2. Rahanduspoliitika?
3.  Kumba  neist Eestis rohkem kasutatakse? 
Miks?
4. Mis finantsinstrumenti on alakasutatud?
5. Mida teha majanduse kasvuks?
16.03.2010
23
8
Vasakule Paremale
Rahandus #1 Rahandus #2 Rahandus #3 Rahandus #4 Rahandus #5 Rahandus #6 Rahandus #7 Rahandus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairipp Õppematerjali autor
Rahast ja rahandusest üldiselt, raha funktsioonidest, väärtusest, Eesti Pangast ja selle juhtimisest ning peamistest rahandusega seotud organisatsioonidest.

Sarnased õppematerjalid

Rahandus
7
doc

Rahandus

Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik ­ raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend ­ raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend ­ raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.

Majandus
Finantsoõiguse kordamiskuüsimused
6
pdf

Finantsoõiguse kordamiskuüsimused

kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium, MTA jt) ja struktuur moodustamise kord ja pädevus. · riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise kord ja sellega setoud aruandlus, · riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise alused ning põhiseaduslikud nõuded ja maksude sissenõudmie menetlus; · riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses;

Finantsõigus
Rahanduse aluste KT küsimuste vastused
6
doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5

Rahanduse alused
Halduskorraldus
6
docx

Halduskorraldus

asutus,mis teostab riiklikku järelvalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade,kindlustusseltside, kindlustusvahendajate,investeemisühingute,fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Riigieelarve võib käsitada riigi majandusplaanina eesolevaks aastaks.Riigieelarvet menetletakse nagu seadust,mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks,kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1.oktoobriks. Tulude artikligrupid on maksud,kaupade ja teenuste müük ning lõivud,materiaalse ja immateriaalse vara müül,tulud varadelt,toetused ja sealhulgas välisabi,muud tulud ja selhulgas

Ettevõtluskeskkond
Avalik haldus konspekt
25
doc

Avalik haldus konspekt

vorm? Juhtimismudelid: asutus vs eraõiguslik vorm  Eraõiguslikud juriidilised isikud: sihtasutused ja äriühingud o Juhtimine läbi nõukogu, käsutada on: - lihtsam kui omavalitsusi - raskem kui riigiasutusi o Paindlik eelarvetsükkel (raha ei lähe aasta lõpus kaduma) o Äriühingu eesmärk on raha teenida  Riigiasutus: hallatav asutus o Käsutatav o Aastane eelarvetsükkel o Eesmärk ei ole raha teenida, võimalus teenida omatulu ja suunata see ettenähtud valdkonda o Seotus või läbipõimumine teiste asutuste põhitegevusega Viies loeng. Testidest, Avalik õiguslik juriidiline isik jne. Testidest  Selgita lühidalt, mis on avalik hüve (public good), mis on avaliku hüve 2

Avalik haldus
Riigi ja haldusõiguse konspekt
12
doc

Riigi ja haldusõiguse konspekt

arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokuratuur ei osale. Eesti Pank Eesti Panga olemus ja roll Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma missiooni elluviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis;

Riigiõigus
FINANTSÕIGUS
2
docx

FINANTSÕIGUS

Eesti Haigekassa ja selle piirkondlike osakondade ülesanne on motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti. Peale selle on haigekassa ülesanne korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919 .Eesti Panga ülesanded: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine;

Õigus
Fiskaalpoliitika
24
docx

Fiskaalpoliitika

Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium)

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun