Nikolai II - referaat (1)

Sisukord
Sisukord.....................................................................................................................................1
Sissejuhatus...............................................................................................................................2
Elulugu; Kihlus, abielu ja troonipärimine...................................................................................3
Kroonimine ja valitsusaeg ..........................................................................................................4
Nikolai II perekond.....................................................................................................................5
I Maailmasõda ja Nikolai II valitsusaja lõpp..............................................................................6
Arest ja hukkamine ....................................................................................................................7
Seosed Eestiga ...........................................................................................................................8
Kokkuvõte..................................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................10
Sissejuhatus
Seda referaati oli suhteliselt raske teha. Ehk raske ei olegi nii õige sõna vaid tülikas. Vaatasin esmalt internetist huvitavat informatsiooni ja seda oli väga palju. Valisin lõpuks välja kindlad leheküljed kus saaksin materjali. Väga huvitavat informatsiooni sain teada ja täitsa hea oleks sellist referaati uuesti teha. Mõned olulised lõigud sain ka raamatust.
Elulugu
Nikolai II ema oli Taani printsess Dagmar , kes võttis endale vene nimeks Marija Fjodorovna. Nikolai II isa oli keiser Aleksander III, kelle valitsusaja läbivaks jooneks sai tugev venestamine . Tsareevitši suhted isaga olid kehvemapoolsed. Isa kutsus poissi halvustavate hüüdnimedega. Samuti ei valmistanud ta noormeest ette tulevaseks eluks tsaarina.
Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt. On öeldud, et tema inglise keel oli olnud nii hea, et teda oleks võinud vabalt pidada inglise härrasmeheks. Nikolai huvitus vene kirjandusest ja muusikast. Ta pidas päevikut, kirjutades detailselt üles igapäevased tegemised. 16-aastaselt kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu vanemate soovile, kes tegid talle ettepaneku abielluda prantsuse printsessiga.
22-aastaselt läks ta ringreisile Jaapanisse , kus pääses napilt mõrvakatsest.
Kihlus, abielu ja troonipärimine
Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. 1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama. Paaril oli viis last:

• suurvürstinna Olga (1895–1918)
  
• suurvürstinna Tatjana ( 1897 –1918)
  
• suurvürstinna Maria (1899–1918)
  
• suurvürstinna Anastassija (1901–1918)
  
• troonipärija Aleksei ( 1904 –1918).
  

Kroonimine ja valitsusaeg
Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastuda sai 1301 inimest.
Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid idas põrkasid kokku Jaapani huvidega , kes tahtis laiendada oma territooriumi läänes. Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma laevastikust kaotati Tsushima lahingus. Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut.
22. jaanuaril 1905. aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne , kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid , kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan - duuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim.1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused. Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes . Reforme viis läbi Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin, andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis . Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme.
Nikolai II perekond
Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid, mis tundus õukondlastele ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad. Keiserlik paar pelgas intriige ja kuulujutte levitavat õukonda. Selle eest põgeneti Peterburist Tsarskoe Selosse, kus nauditi perekonna kitsast ringi. Paari esimesteks lasteks olid 4 tütart. Muret tekitas, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Paarinädalasel lapsel avastati ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, mille haigusekandjateks on naised, kuid veritsustõbi esineb ainult poisslastel. Troonipärijat Alekseid ohustas iga väiksemgi kriimustus ja kukkumine . Poiss võis pikka aega terve olla kui järsku tabas teda ninaverejooks, mis aheldas ta kuudeks voodisse. Aleksandra oli poisi juures ööd ja päevad, ning püüdis teha kõik, et oma poega aidata.
Troonipärija Aleksei ravimatu haiguse tõttu, oli keisriperekond valmis kasutama ka parameditsiini võimalusi. Sellega seoses, kui keisriperekonnani levis kuuldus pühamehest ravitsejast Rasputinist, kutsuti ta keisrikotta troonipärijat ravima. Imekombel suutiski Rasputin Alekseid aidata. Aleksandra uskus täielikult pühamehe ravivasse jõudu, kuid keiser suhtus kahtlase taustaga ravitsejasse umbusklikult. Aleksei haigust hoiti saladusena ning paljud keisrit übritsevad inimesed ei mõistnud, mida teeb õukonnas räpakas talupoeg. Valitseja mainet hakkas rikkuma Rasputini liiderlikkus ning mõju kasv riigiasjade otsustamisel . Hoolimata kriitilistest situatsioonidest jäi perekond siiski tugevalt ühendatuks. Suviti puhati Soome lahel laeval “ Standart ”. Keiser oli sügavalt huvitatud fotograafiast ja filmindusest. Säilinud on arvukalt filmilõike ja fotosid , mis peegeldavad perekonna elu.
I Maailmasõda ja Nikolai II valitsusaja lõpp
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serblase poolt 1914. aastal vallandas kriitilise olukorra Venemaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa, kes seisis Austria-Ungari huvide eest kuulutas sõja Venemaale, kes protežeeris Serbiat. Saksa keiser Wilhelm II ei heidutunud mõttest, et astub sõtta oma enda sugulastega. Venemaa oli Saksamaale sunnitud vastama samaga, sõjaga. Keisri avaldust sõtta astumise kohta oli kuulama tulnud tohutu rahvahulk. Otsus võeti juubeldades vastu. Patriotism aitas leevendada lõhet valitseja ja rahva vahel. Usuti lühikesse ja võidukasse sõtta. Keiser sõitis rindele, et tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada , kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid , kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse , tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust , mis viisid 1917. aasta veebruaris 1917 Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27. veebruaril 1917 meeleavaldused maha suruda, kuid armeeväeosad keeldusid ja paljud tsaariarmee osad läksid rahva poolele üle.
Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik , mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23:40 loobuma troonist. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim.
Arest ja hukkamine
Pärast Nikolai II troonist loobumist ja Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemise algust arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal.
Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovitš Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovitš Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolševike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt:

• 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovitš Romanov.
  
• 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arsti enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris .
  
• 18. juunil 1918 tapeti ilma kohtuta samas lähedal Alapajevskis suurvürst Sergei Aleksandrovitš Romanov ja heideti elusalt 60 meetri sügavusse kaevandusšahti tema lesk Jelizaveta Fjodorova (Nikolai II naise Aleksandra Fjodorovna õde), suurvürst Konstantin Konstantinovitši pojad -Joann Konstantinovitš, Konstantin Konstantinovitš ja Igor Konstantinovitš( Nikolai II vanaonu poja lapsed), vürts Vladimir Palei (suurvürst Pavel Aleksandrovitš Romanovi poeg ja Nikolai II onupoeg)
  
• 28. jaanuar 1919 lasti maha Peterburis Peeter-Pauli kindluses suurvürstid Georgi Mihhailovitš, Nikolai Mihhailovitš, Dmitri Konstantinovitš ja Pavel Aleksandrovitš Romanov.
  

Bolševike hukkamisrühm laskis Nikolai II ja tema lähedased maha 1918. aasta 17. juulil nende Jekaterinburgi maja keldris. Keegi ei teadnud kes nad maha lasi ja miks. Tsaari, tema abikaasa Aleksandra ja nende kolme lapse säilmed maeti 1991. aastal ümber keiserlikku surnuaeda Peterburis. Paraku ei leitud troonipärija Aleksei ja tema õe, suurvürstinna Maria jäänuseid. Mõned uskusid, et hemofiiliat põdenud 13-aastase Aleksei luud on Venemaa kodusõja ajal riigi avarustesse ekslema läinud. Teised avaldasid aga arvamust, et poisil õnnestus ellu jääda ja põgeneda.
Teadlased tegid üheksa aastakümmet pärast tsaar Nikolai II ja tema perekonna tapmist kindlaks tema kadunud poja Aleksei ja tütre Maria jäänused. USA ja Venemaa teadlased tegid DNA testi põhjal kindlaks, et Jekaterinburgi metsast leitud luukillud kuuluvad tõesti Alekseile ja Mariale. Testid viidi läbi koostöös Massachusettsi Meditsiini Ülikooliga ning põhinesid mitokondri DNA analüüsil, milles sisalduvat geneetilist teavet pärivad lapsed vaid oma emalt. Teadlaste sõnul on selline DNA palju stabiilsem kui nukleaarne DNA - aine, mida päritakse isadelt.
Seosed Eestiga
23.–26. juulil 1902 külastas keiser Nikolai II Tallinna.
1908. aasta maikuus toimus Tallinnas Nikolai II ja Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriigi kuninga Edward VII 3-päevane kohtumine, mille eesmärk oli sõlmida kahe riigi vahelised poliitilised ning sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riigi nõrgestamiseks.
Kokkuvõte
Nikolai II Aleksandrovitš Romanov oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Peale kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov.
2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_II
http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1061:lahendati-tsaar-nikolai-ii-kadunud-laste-muesteerium&catid=23:raeige-minevik&Itemid=50
Edvard Radzinski "Nikolai II: Venemaa viimane tsaar."
Isa suulised õpetused
12