Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk ­ kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator ­ tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik Diktatuur ­ õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute

Ühiskond

5

doc

Mõisted

piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus ­ inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ­ ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus ­ demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika ­ inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond ­ demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Kõike mida vaja ühiskonnast

õigused.Inimõiguste rühmitamine-Põhiõigused,poliitilised õigused,sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid on ka olnud autokraatliku valitsemise puhul(Nikolai II aegsel Venamaal).Peamised poliitilised õigused ja vabadused on: Õigus rahvusele ja kodakondsusele,usu- ja mõttevabadus,sõnavabadus,liikumisvabadus,koosolekute- ja ühingutevabadus,hääleõigus. Poliitilised Õ kehtivad kodanikele ja inimestele kel pole vastavat riigi kodakondsust. Majaduslike ja sotsiaalsete inimõiguste tagamine on seatud Vaestes arengumaades, mis kannatavad kodusõdade ning näljahädade all.Sotsiaal-majandus õigused: Õigus tööle ja

Ühiskonnaõpetus

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

Kostja ­ isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ­ ametlik teadaanne. Konventsioon ­ rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Erakonnad ja ametiühingud

Näit. Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita: kohtumenetlus ­ protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. tsiviilasi ­ on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal.

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Konspekst

Õiguskantsler ­ ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon ­ Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing ­ on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus ­ õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. ko

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)