Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhiseadus, valitsusasutused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keda võib valida Riigikogusse?
  • Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded?
  • Millal on Riigikogu otsustusvõimeline?
  • Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur?
  • Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil?
  • Millal lõpevad presidendi võimuvolitused?
  • Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd?
  • Millised on EV valitsuse peamised ülesanded?
  • Milline roll on täita riigisekretäril?
  • Kellel on pärast Riigikogu valimisi õigus valitsuse moodustamiseks?
  • Millal on valitsuse määrused kehtivad?
  • Kellel on seaduse algatamise õigus?
  • Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele?
  • Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud ?
  • Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet?
  • Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele?
  • Millised ülesanded on Riigikontrollil millised õiguskantsleril?
  • Kes juhivad hetkel Eesti Vabariigi Riigikogu?
  • Millised fraktsioonid on Riigikogus?
  • Kuidas saab tavakodanik Riigikogus toimuva kohta infot?
  • Mis on Riigikogus parlamendirühmad ja milleks neid moodustatakse?
  • Milliste ülesannetega tegeleb Riigikogu kantselei ?
  • Mis on nende ülesanded?
  • Kes on portfellita minister?
  • Kes ei mõista ühiskonna toimimist?
Iseseisev töö nr. 1
1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA ( PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee)
1. Keda võib valida Riigikogusse? Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? EVP, IV Peatükk Riigikogu, § 65
3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.
4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada ? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur?
Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79
6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil?
Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need tagasi, nimetab ametisse peaministri ja kutsub vajadusel tagasi, annab autasusid jm
7. Millal lõpevad presidendi võimuvolitused?
1) ametist tagasiastumisega;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
3) tema surma korral;
4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
8. Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd?
Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse.
9. Millised on EV valitsuse peamised ülesanded? 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
10. Milline roll on täita riigisekretäril?
Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks . Riigisekretär ei ole PS kohaselt poliitiline ametnik , vaid riigiametnik , kelle ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest.
11. Kellel on pärast Riigikogu valimisi õigus valitsuse moodustamiseks?
Presidendi valitud eaministrikandidaadil
12. Millal on valitsuse määrused kehtivad?
Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.
13. Kellel on seaduse algatamise õigus? Seaduse algatamise õigus on:
  • Riigikogu liikmel
  • Riigikogu fraktsioonil
  • Riigikogu komisjonil
  • Vabariigi Valitsusel
  • Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks
14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele?
Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.
15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud ?
President nimetab kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.
16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet?
Riigikohus
17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele?
Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
18. Millised ülesanded on Riigikontrollil, millised õiguskantsleril?
Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan .
Riigikontroll kontrollib:
1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;
4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Teeb Riigikogule põhiseaduse paragrahvides 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.
2. TÖÖ ERINEVATE VALITSUSASUTUSTE VEEBILEHTEDEGA
  • Kes juhivad hetkel Eesti Vabariigi Riigikogu?
    Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest Eiki Nestorist ja kahest aseesimehest Laine Randjärvest ja Jüri Ratasest.
  • Millised on Riigikogu juures tegutsevad alalised komisjonid ja mis on nende ülesanneteks?
    Riigikogus on järgmised alatised komisjonid:
    1) Euroopa Liidu asjade komisjon;
    2) keskkonnakomisjon;
    3) kultuurikomisjon;
    4) maaelukomisjon ;
    5) majanduskomisjon;
    6) põhiseaduskomisjon;
    7) rahanduskomisjon;
    8) riigikaitsekomisjon;
    9) sotsiaalkomisjon;
    10) väliskomisjon;
    11) õiguskomisjon.
    09.10.2011
    Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel.
  • Millised fraktsioonid on Riigikogus? Millised on nende moodustamise tingimused?
    Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget
    Eesti Keskerakonna fraktsioon - 19 liiget
    Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 22 liiget
    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget
    05.01.2015
    Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
  • Kuidas saab tavakodanik Riigikogus toimuva kohta infot?
    http://www.riigikogu.ee
  • Mis on Riigikogus parlamendirühmad ja milleks neid moodustatakse?
    Parlamendirühmi luuakse , et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul, liikmete arv ei ole piiratud. Parlamendirühmad registreerib Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma juhatus
  • Milliste ülesannetega tegeleb Riigikogu kantselei ?
    Kantselei peamiseks ülesandeks on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine.
  • Millised on Eesti Vabariigi presidendi juures tegutsevad institutsioonid ja mis on nende ülesanded?
    • Presidendi Mõttekoda- nõustada Vabariigi Presidenti tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.
    • Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu- eesmärgiks on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus - ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis.
    • Riigikaitse Nõukogu- nõustab presidenti riigikaitse valdkonnas
    • Eesti Koostöö Nõukogu- Sihtasutus korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate ja võrgustiku poolt prioriteetseks peetavate teemade seiret ning töötab selle põhjal kõiki huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi.
    • Eesti Mälu Nõukogu- eesmärgiks on anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.
    • Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalarengu Nõukogu- Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes.

  • Kes on portfellita minister?
    Portfellita minister on Eesti Vabariigi valitsuse liige, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi. Nende juhtida on kas mingi ministeeriumi osakond (nt regionaalminister) või on neil oma büroo (nt endine rahvastikuminister).
  • Millised riigiametid kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse?
    Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2014 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (hetkel Urve Palo ) ning väliskaubandus - ja ettevõtlusminister (hetkel Anne Sulling).
  • Millise ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad:
    Keeleinspektsioon - Haridus- ja Teadusministeerium
    Politsei- ja piirivalveamet - Siseministeerium
    Terviseamet – Sotsiaalministeerium
    Muinsuskaitseamet – Kultuuriministeerium
  • Milline on värskeim uudis EL-i kohta Vabariigi Valitsuse koduleheküljel?
    Reede, 6. veebruar 2015, Riias toimub ELi energeetikaministrite kohtumine ja konverents energialiidu loomise teemal. Loe lähemalt: https://eu2015.lv/events/political-meetings/the-energy-union-conference-of-the-eu-energy-ministers-2015-02-06
    Loe palun läbi Juhan Kivirähk´i 2002. a.“ Sirbis“ ilmunud artikkel „Kõige raskem on inimese jaoks demokraatlik ühiskond“ ja vasta küsimustele.
    *Võrdle artiklis peegeldatavat 10 aasta tagust Eesti ühiskonda ja tänapäeva. Mida leiad sarnast, mida erinevat—üldsuse poliitikasse suhtumises, elanike kodanikuhariduses (arusaamine oma õigustest, kohustustest ja vabadustest, ühiskonnas kaasarääkimise võimalustest), kodanikuühiskonna arengus, erinevate sektorite omavahelises dialoogis, koostöös?
    Uskumatu on tõdeda, et tegelikult ei ole muutunud suurt midagi peale info kättesaadavuse, mis on tänu interneti levikule muutunud. Suhtumine poliitikasse ja poliitikutesse ning oma rolli on ikka üldjoontes täpselt sama.
    *Miks on demokraatlik ühiskond inimesele kõige raskem?
    Sest see eeldab vastutust oma elu ja heaolu eest ning kaasalöömist ühiskondlikult.
    *Mis üleüldse on demokraatia?
    Iga üksiku inimese võimalus muuta oma elu, riiki, ühiskonda, aga seda koostöös teiste inimestega.
    *Kuidas ühiskonnas demokraatiat säilitada?
    See eeldab tugevad, koostöövalmis ning terve eluvaatega erakondi. Hetkel minu arvates neid väga palju ei ole.
    *Mis juhtub kodanikuga, kes ei mõista ühiskonna toimimist?
    Ta on rahulolematu, ei panusta demokraatia toimimisse ning võib soovida demokraatiale negatiivseid muutusi. Ta ei tea oma õigusi, ei oska ennast kaitsta, muutub passiivseks.
    *Milliseid mõtteid veel artikkel Sinus tekitab?
    Demokraatia on vabadus, aga ka vastutus, mida tuleb mõista, et toimida ühiskonnas ning et ühiskond toimiks meie jaoks.
  • Vasakule Paremale
    Põhiseadus-valitsusasutused #1 Põhiseadus-valitsusasutused #2 Põhiseadus-valitsusasutused #3 Põhiseadus-valitsusasutused #4 Põhiseadus-valitsusasutused #5 Põhiseadus-valitsusasutused #6 Põhiseadus-valitsusasutused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaizzzu Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Võimude lahusus-3 võimuharu-demokraatlik ühiskond
    5
    docx

    Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

    ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõigus

    Ühiskond
    Valitsus ja võim
    3
    doc

    Valitsus ja võim

    Maakonna valitsus ­ ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon ­ Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne ­ -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigisisene j

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
    19
    doc

    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

    Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike

    Eesti valitsemissüsteem
    Eesti Põhiseadus
    22
    doc

    Eesti Põhiseadus

    Riigikogu kodukorra seadus. §72. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. §73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. §74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. §75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus,

    Ühiskonnaõpetus
    Riigi ja haldusõiguse konspekt
    12
    doc

    Riigi ja haldusõiguse konspekt

    riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. Põhiseadus Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ­ võttis Eesti rahvas 1938

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    47
    doc

    Riigiõigus

    Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.

    Riigiõigus
    Avalik haldus-eksami kordamiseks
    36
    doc

    Avalik haldus, eksami kordamiseks

    TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaits

    Avalik haldus
    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused
    12
    docx

    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

    Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun