Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Renessanss 14-16 sajand. - sarnased materjalid

muusika, kirik, zanr, kunst, chanson, helilooja, motett, reform, madrigal, zanrid, foonia, missa, gregooriuse, pale, veneetsia, luter, firenze, reformatsioon, koraal, heliloojad, laulda, helik, meloodia, ilmaliku, vaimuliku, paavst, helikeel, machaut, kikunst, lsed, populaarsed, boccaccio, lauto, ukonna, petrarca, kirikumuusika, haridus, ricercar, rooma
thumbnail
7
doc

Renessanss muusikaajalugu

Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" ­ väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas ­ 3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia

Muusika ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Renessanss

hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis). Kirjandus ­ rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa) (Dante (1265­1321), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio, (1313­1375), ,,Dekameron" 1350), ka murdekeeled. Kujutav kunst ­ portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt). Autorlus, oma nime jäädvustamise tahe. Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule. suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute (nootide) tohutult suurem levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. mitmed eri koolkonnad: vaimulik - muusika kõlab kirikus,

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Renessanss ajastu

sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renessanss (14.-16. saj)

Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14

Muusikaajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renessanss (14-16 saj)

Renessanss (14-16 saj) · Renessanss - prantsuse sõnast renaissance 'taassünd`. · Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. · Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Renessanss 14-16 saj

*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod)

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

RENESSANSS

MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib

Muusikaajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Renessanss muusika

sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja

Muusikaajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Renessanss

Renessanss o Sõna ­ Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand ­ muusika Madalmaades ­ Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised ­ huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene

Muusikaajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss muusikas

RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei

Muusikaajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND.

arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Renessanssi muusika

keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16

Muusika
162 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessanss muusikas

lastega medaljonid. Majoolika ­ glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella ­ kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce ­ Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi ­ 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme ­ sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea ­ Püha Andrease basiilika, Mantovas

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
12
docx

RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP

RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile.

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Renessanssi muusika

See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) ­ esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5

Muusika ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Renessanss ehk taassünd

Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Nimetusega ars nova (ld, uus kunst) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue ajastu algusest, mis väärtustas loovat kunstnikku ja tema isikupära. Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde-Prantsusmaad. Selle ala elanikkond rääkis prantsuse ja flaami (hollandi) keelt. 15

Muusikaõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renessanss ehk taasünd

See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia  Josquin Desprez  Johannes Ockeghem  Orlandus Lassus  Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine

Muusikaajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Renessanss

tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul Kuidas muutus teose ja autori suhe 14.sajandil? Teksti autor lõi muusika. Autor oli tähtis. Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. Miks kujunesid 15.-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa.

Muusikaajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Renessanss

Rakvere Gümnaasium Renessanss Janno Sepajõe 10.A 2014 Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.­17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.­16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus

Muusika ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Renessanss

Renessanss 14-16saj Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine ­ kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism ­ see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett ­ a capella, mitmehäälne, algselt

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss

13 saj lõpul keelati motetid kirikus,põhjuseks eelkõige kompositsiooni keerukus,mistõttu tekst muutus kuulajale arusaamatuks. Madrigal- kõrgstiilis itaalia laul,arenes vastukaaluks villanellale.Võikski nimetada luulezanriks,olid enamasti tõsised armastuslaulud,filosoofilise,erootilise,tihti ka religioosse alltekstiga.Muus. on tekstist lähtuv,muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad.Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks,mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees.Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil,kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Homofoonia-mitmehäälsus,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate

Muusika
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss

RENESSANSS  14-16 sajand  Kirik lakkas olemast inimese kesktelg  Muusikas ilmusid vaimulike žanride juurde ka ilmalikud  Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu  Vastuolek polüfoonilise muusika vast jumalateenistusel  Keelati motetti laulmine kirikus  Trükikunsti leiutamine – nooditrükitehnika  Arutleti, mis on ilus kunstis ja muusikas MUUSIKA Žanrid:  Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga. Põhihääleks oli gregoriuse koraal  Kaanon – (Josquin Desprez) mitmehäälne laul, kus kõik hääled esitavad sama teemat nii, et

Muusikaajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss

Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt.

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Renessanss

Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon.

Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanss

o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Renessanssi algus, areng

Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal

Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Renessanss - referaat

-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanssi asjastu muusika

RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine ­ Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu ­ mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal ­ kasutusele terts ja sekst

Muusika
81 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Renessanssi muusikaajalugu ja kultuur

häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsustajaks saab nüüd kõrv, ehk inimene ise otsustab mis on ilus kuulata. Maailmavaadete avardumine, merereisid ( Ameerika avastamine ). Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus,aadlike õukonnas ­ on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll(mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. Arhitektuur: Varases Renessanssis hakati taas kasutama ümarkaart ja silindervõlvi. Ehitised muutusid vertikaalseteks. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus

Muusikaajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Renesanss

Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" ­ väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas ­ 3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk

Muusikaajalugu
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun