RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP (0)

RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP
Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj)
Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe ( rooma -katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine ) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal.

• Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal
  

• Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg
  

Poliitilise pildi muutus:

• Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA
  
• Tegi lõpu rüütlikultuurile
  
• Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas
  

Põhja- Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND:

• Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest
  

Suur katk 1349
Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile.
Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt.
TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE (1454/55)
Renesanss (taassünd) - tähistatakse antiikkultuuri iluideaalide taassündi
Vokaal- polüfoonia kuldajastu!
Süvenes ilmalikkus.
Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast
ARS NOVA 14.SAJ
Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320- 1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada))
Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat
Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast :

• Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest)
  
• Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata
  

14.saj arenes jõudsalt muusikateooria , rütmiõpetus muutus keeruliseks
! Ars Nova heliteosed olid 3- ja 4-häälsed monetid ja olid muutunud ilmalikuks.
Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime
! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale.
Chanson - lihvitud vormiga , prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul
Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja ) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa ”
UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ
15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid )
Kõige esinduslikumaks žanriks kujunes missa ordinaarium
Kujunes leinamissa e reekviem
Motetis kadus mitmehäälsus
Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks
Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon )
Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega ( hiilgeaeg 16. saj)
Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris.
Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus .
Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli.
MADALMAADE MUUSIKA JA MADALMAADE KOOLKOND 15. - 16. SAJ
Madalmaad - Belgia, Holland , Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel)
Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik ( valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge)
! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil
Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes )
Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj
Ideaaliks sai kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla .
Imitatsiooniline polüfoonia - kõikide häälte sarnasus ja pehme kooskõla, hääled tuletati teineteisest ja kirja oli pandud vähem kui esitati
Kaanon - reegel
15. saj I poolel - 3-häälne polüfoonia, 15. saj keskel kujunes 4-häälne polüfoonia
Lisandus bassi hääl
Madalmaade koolkonna heliloojad :
Kultuuri keskkonnaks kujunes Burgundia Hertsogiriik
Algul Burgundia koolkond, mille lagunemisel tekkis Flaami koolkond
! Madalmaade koolkond oli muusikas 5 põlvkonda pikk (Burgundia koolkond ja Flaami koolkond)
Guillame Dufay

• Burgundia koolkond
  
• Madalmaade muusikatiili alusepanija
  
• Ligi 200 teost säilinud
  

Johanne Ockeghem

• Flaami koolkond
  

• 15. saj II poole tähtsaim
  
• Silmapaistvam uue põlvkonna õpetaja
  

Josquin Desprez

• Flaami koolkond
  

• Kõrgrenessanssi tuntuim helilooja “muusikute vürst ”
  

• Säilinud 20 missat, 100 motetti 70 ilmalikku laulu
  

Orlandus Lassus e Orlando di Lasso

• Flaami koolkond
  

• Madalmaade koolkonna viimane suurmeister
  
• Teoseid kokku üle 2000
  

ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA PILLID
Vararenessanssi (14. saj) muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ILMALIK LAUL.
Muusikat lõid ka kuningad ja kuningannad.
Muusikaõpetus laienes/arenes.
Alates 16. saj oli kunstmuusika harrastamine igapäevane (see tava hakkas taanduma alles 20.saj)
! Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka - nooditrükitehnika
Ilmaliku laulu esitamine:

• kõiki hääli võib lauluda
  
• kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel
  
• kõiki hääli võib jagada lauljate ja mängijate vahel
  
• kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides
  

Muusika polnud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale
Šansoon - prantsuskeelne ilmalik laul, 16. saj 4-häälne (meloodiline/sentimentaalne või kiiretempoline/lõbus)
Clement Janequin (u 1485-1558)

• Üks kuulsamaid Pariisis tegutsenud šansoonimeistreid
  
• Helimaalitehnika, milles kujutatakse looduspilte või olustikustseene
  
• “Lindude laul”
  

16. saj Itaalia ilmalik laul:

• Hulk laulutüüpe, mida kirjutasid itaallased
  
• MADRIGAL - Peen ja kunstipärane
  
• FROTTOLA - rahvaliku laulutüübi nimetus
  
• VILLANELLA - tolle aja üks suurimaid hitte
  
• BALLETTO- villanella alaliik (refräänid fa-la-la-la-laa vms)
  

Madrigal 1530. aastast (karjuselaul)

• Kasvas välja barokk -aaria ja kammerkantaat
  
• Teemad: armastus, erootika , religioon jm
  

Saksa heliloojad:
Hans Sachs (1494- 1576 )
Hans Leo Hassler (1564-1612)
Inglismaa heliloojad:
John Taverner
Thomas Morley
Thomas Weelkes
William Byrd
John Dowland (kuninganna Elizabethi isiklik helilooja)
PILLID
16.saj peamiselt improvisatsioon
Klahvpillid :
Tokaata- klahvpillifantaasia
Orel (ka positiivorel)
Klavikord
Klavessiin
Spinett
Virginaal
Klavitšembalo
Claritcytherium e “kaelkirjak”
Keelpillid :
Lauto - kuni 16 keelt
Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto)
Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp
Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve)
Puhkpillid :
Plokkflööt - 7-8 erimõõdus
Põik- ehk ristflööt
Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija
Dulcian - fagoti eelkäija
Krummhorn (“kõver sarv“)
Trompet (vaskpuhkpill)
Tromboon (vaskpuhkpill)
Tsink (vaskpuhkpill)
Tantsud:

• BRAANL - ringtants
  
• PAVAAN - aeglane sammtants
  
• SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants
  
• GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa)
  

Reformatsioon ja muudatused 16.saj kirikumuusikas

• kultuurirevolutsioon
  
• lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat
  
• muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia
  

Martin luther (1483-1546)

• naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat
  
• kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi
  

Luteri koraal
- emakeeles
- stroofiline värsstekst
- igas salmis korduv viis
- taktimõõt ja rütm
- oreli saatega
- mitmehäälsed koorisaated
Rooma koolkond

• Vastureformatsioon
  
• Reformid, mis pidid kirikut tervendama ja tugevdama
  
• Oluliselt muudeti liturgiat ja ettekirjutusi tehti ka kunstmuusikale
  

• Trento kirikukogu (1545-1563)
  

Giovanni pierluigi de Palestina - Rooma koolkonna suurim meister

• Tema stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks
  
• Kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus
  
• Peaaegu kogu looming vaimulik
  

Veneetsia koolkond

• 2 orelit vastastikuti asuvatel rõdudel ( stereo )
  
• Järgis Madalmaade polüfooniastiili
  
• Pillide rohke kasutamine
  
• Mitmekoori-muusika e. koorikontsert
  
• Veneetsia koolkonna alusepanijaks oli Adrian Willaert
  

Giovanni Gabriel ( 1557 -1612) - õppis Orlando Lasso juures, Veneetsia silmapaistvaim helilooja