Rehielamu power point (0)

Sarnased õppematerjalid

8

odt

Rehielamu referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K REHIELAMU Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................................

Ajalugu

6

doc

Eesti talupoja kultuur 19.saj

mis kutsuti ellu mõisnike vastu sihitud kaebuste lahendamiseks. (2) Talurahva elamud Taluõue asukoha valikul peeti silmas paljusid asjaolusid, kuna usuti, et õigesti valitud asukohast sõltus majas elavate inimeste ja laudas olevate loomade heaolu. Levinud oli uskumus, et kui maja maha põleb, siis tuleb ta ehitada üles samale kohale, aga teistpidi. Et õu oleks kuiv, rajati see kõrgemale kohale, eriti tähtis oli aga vee ja metsa lähedus. Tähtsaim hoone, rehielamu, ehitati esiküljega õue poole ning see paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. See omapärane ja ainulaadne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulikud suured õlgede või rooga kaetud kelpkatused, mis olid tavaliselt vähemalt kaks korda nii kõrged kui seina nähtav osa. Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, nn. unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk tulid sisse

Ajalugu

3

docx

Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal

maarahvaks. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. 19. sajandi algul oli eesti talupoja eluhooneks palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli

Ajalugu

10

docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht

Eesti rahvakultuur

5

odt

Eesti talupere 19.saj

Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoegaedele halvasti ja ka nende per

Ajalugu

24

docx

Eesti talumööbli areng

See pani ühtlasi aluse mööbli tekkimisele ja arenemisele. Enne 17. sajandit kasutatud mööblist teatakse väga vähe. Linnades kasutati seda vähesel määral, kuid taludes seda tõenäoliselt ei olnudki. 19. sajandi keskpaigani olid Eestis levinud rehielamud, mis täitsid nii elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi kui ka sauna ülesandeid. Rehetuba kasutati nii elamiseks kui ka rehepeksu ajal vilja kuivatamiseks. Külmal talvel seadsid end sinna elama ka loomad. Rehielamu tubadel olid tol ajal veel muldpõrandad ja rõhtpalkseinad. Uksed oli madalad ja kõrge lävepakuga ning tänapäevases mõistes aknad puudusid hoopiski. Kuna rehetuba täitis talus erinevaid funktsioone, siis oli ka sealne mööbel võimalikult praktiline.2 19. sajandi paiku hakkasid taludesse tekkima korstnad, aknad, krohvitud seinad ja tapeet. 3 Väidetavalt on kambrite tekke kohta andmeid juba 17. sajandist, kuid kambrite leviku alguseks peetakse siiski 19. sajandi algust

Käsitöö

22

doc

Loovtöö Rehielamu

Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu  Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU .................................................................................

Ajalugu

23

doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt majanduslikust aspektist hinnates oli seal kõige rohkem vahendeid Euroopas vallanud suundadega kaasa minna. Püstitati renessanslike raekodasid, gildihooneid, haiglaid ja vaekodasid. Kõige ilmekamalt kirjeldab ajastut vast Tallinna vanalinn, kus hooned on pikad ja kitsad ning tihedalt üksteise vastu nagu nt ,,Kolm õde" Pikal tänaval. Eestile kindlasti üks iseloomulikemaid elamutüüpe on rehielamu, mis kuulub oma olemuselt samuti sellesse ajastusse. [15] Joonis 2.2Väinjärve mõis 7 BAROKK Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest. Alguse sai tema Itaaliast Roomast ja levis edasi Euroopasse 16.-18. sajandil. Barokile iseloomulikeks tunnusteks on suure mõjukuse

Arhitektuur

Meedia

Kommentaarid (0)