Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miksikeeeenforumhtml?
Jakob Westholmi Gümnaasium
EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL
Referaat
Õpilane:
Õpetaja:
Tallinn 2012
19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik . Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad – taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad , karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ja rohumaa madalamal. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid ridakülad olla üsna korrapäratud ja kõverad. Ridaküla tüüp oli enim levinud Ida- Eesti voortel. Sumbkülad asusid madalamatel aladel ja nende teket soodustas keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Sumbkülas olid taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatanum ehk külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Eristatakse tihedaid ja hõredaid sumbkülasid. Neil kõigil on ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel.
Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu , mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune, mis täitis peamiselt majapidamisruumi ülesannet. Rehealusel oli esi- ja tagaseinas lai värav, kust sügisel vili sisse veeti. Talvel hoiti rehealuses koduloomi ja heina ning põhku. Rehetuba kasutati aastaläbi eluruumina. Toa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel koldel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Suvel tehti süüa püstkojas, mida kutsuti Hiiumaal paarguks ja mujal Eestis suveköögiks. Suvekööki kasutati selleks, et rehielamu ruumid suvel liiga palavaks ei läheks. 19. sajandiks olid peaaegu kõigil rehemajadel olemas kambrid. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nüüd said kambritest eluruumid , kus esialgu elasid peremees ja perenaine väikeste lastega. Teised pereliikmed jäid rehetuppa. Elamu ehitati tahumata männi- või kuusepalkidest. Seinu kaitses sarikaile toetuv õlg- või rookatus, elamu kolmnurkset otsakatust kutsuti kelbaks. Valgusallikaks kasutati männipuust tehtud pirdusid ehk peerge. Peerg kasteti männivaiku ja süüdati siis põlema. Selleks, et peergu seina külge kinnitada või käes hoida, kasutati pilakuid. Pilaku jalaosa oli puust ja peergu hoidev klamber metallist.
Hooned, mis ühel korralikul taluõuel pidid olema olid rehielamu, ait ja laut . Lisaks neile olid taluõuel sageli lattidest suveköök, õueküün, kuur , aganik, saun , tall ja sepikoda . Taluõu oli ümbritsetud hoonetega ja nende paigutus pidi olema otstarbekas, et pererahva jalavaeva vähendada. Rehielamu oli tavaliselt ehitatud põhja-lõuna suunas ja nii, et kambrid jäid lõunapoolsesse otsa. Selline suund oli vajalik selleks, et eluruumide aknad asetseksid vastu lõunapäikest ja rehealuse vastastikku asetsevatest väravatest puhuksid avamise korral sisse lääne- või idatuuled, mis olid hädavajalikud vilja tuulamiseks. Vilja ja muud talu vara hoiti aitades, mis olid tavaliselt rehielamu kambripoolse otsa lähedal. Tavaliselt oli taluõuel kaks aita: viljaait , kus hoiti vilja ja teisi toiduaineid, ja riideait. Tihtipeale oli siiski ka kolmas ait liha, kala, piima ja piimasaaduste tarvis. Laudad asusid tavaliselt reostuse vältimiseks õue madalamas küljes ning koosnesid enamasti mitmest ruumist, mis olid mõeldud erinevatele loomadele ja heinte hoidmiseks. Saun oli tuleohutuse tõttu alati õuest veidi eemal, tavaliselt madalamal. Teiste majandushoonete asukoht polnud nii kindel.
19. sajandil levis Eestis kahte tüüpi tuulikuid – pukktuulik ja hollandi tuulik . Neist vanem on pukktuulik, mis levis Eestisse umbes 14. sajandil. Eesti pukktuulikutel on paar kive ja mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest toorainest. Neid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad. Pukktuulik oli igal suuremal talul, väiksematel taludel mitmepeale ühine. Enamasti kasutati pukktuulikuid lihtjahu jahvatamiseks. Neid leidus rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Hollandi tuulik on tüvikoonuselise kerega kivist või puidust tuulik, mis erineb pukktuulikust selle poolest, et keeratav on ainult tuuliku pea koos tiibadega, kere aga seisab paigal. Hollandi tuulikud on pukktuulikutest suuremad ja võimsamad, omades ka rohkem korruseid kui kaks. Puidust hollandi tuulikud on kaheksatahulise kerega, kivist tuulikud aga ümarad koonuselised või alt tahulised, ülalt ümarad. Puidust tuulikutel oli ka vertikaalne korrus, mida sai kasutada vankriga sissesõiduks, et viljakotte oleks võimalik kohe vankri pealt üles hiivata. 19. sajandi keskpaigani kuulusid hollandi tuulikud peamiselt mõisatele. Kuid peale 19.sajandi keskpaika said ka talupojad õiguse neid ehitada.
Jüripäeval, 23. aprillil algas õige kevad ja põllumehed said põllule tööle minna. Jüripäev oli ka talupoegadele rendimaksmise, elukohamuutmise ja teenijate palkamise päevaks. Talusulased ja -tüdrukud, samuti mõisamoonakad võisid sel päeval peremeest või mõisnikku vahetada. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks ning sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Peamisteks põllutöödeks olid kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati, seejärel külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist , otra, kaera ja nisu, 19. sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja hakati laialdasemalt kasvatama ka kartulit . Pärast jaanipäeva alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas . Kuiv hein riisuti kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja neid peksti puust kootidega. Mihklipäevaks, 29. septembriks, kui lahkus suvi ja loodus valmistus talve vastuvõtuks, tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut ning pererahvas pidas koos suiliste ja sulastega pidu. Suilistele maksti nende palk välja. Mihklipäevaga lõppesid ka karjalaste aasta ning naiste välistööd. Kari jäi lauta ja neile anti põhk ette. Mihklipäevaks pidi olema kartul võetud ja kõik põllutööd lõpetatud.
19. sajandil ei olnud Eestis veel tänapäevased mõõtühikud välja arenenud. Mõõtmiseks kasutati erinevaid käepäraseid vahendeid. Tuntumad pikkusmõõdud olid küünar, milleks oli pikkus sõrmeotstest küünarnukini, jalg ehk ühe jalapöia pikkus, süld, mis oli laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe, ja penikoorem, mille all Eestis mõisteti ühte vene miili ehk umbes 7467,53 meetrit. Viljamõõduna kasutati vitstest punutud vakka , mis vastas 47,88 liitrile, vaka allühikuks oli külimit, mis oli umbes 14,76 liitrit. Kaubanduskaalu põhiühikskuks oli mark ehk nael , mis vastas 409,51 grammile. Vedelikke mõõdeti peamiselt toopides, üks toop võrdus 1,1864 liitriga.
Kasutatud kirjandus:

Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #1 Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #2 Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #3 Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #4 Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina v Õppematerjali autor
19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad – taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ja rohumaa madalamal. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid ridakülad olla üsna korrapäratud ja kõverad. Ridaküla tüüp oli enim levinud Ida- Eesti voortel. Sumbkülad asusid madalamatel aladel ja nende teket soodustas keskne kaev, mille ümber küla kujunes.

Sarnased õppematerjalid

Eesti talupoja eluolu 19-sajandil
3
doc

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli

Ajalugu
Eesti talupoja eluolu 19-sajandil
3
doc

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli

Ajalugu
Rehielamu referaat
8
odt

Rehielamu referaat

............................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... LK 8 Rehielamu oli eestlase vana traditsiooniline elamu. See oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö-ja hoiduruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut

Ajalugu
Eesti talupoja kultuur 19 saj
6
doc

Eesti talupoja kultuur 19.saj

Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam

Ajalugu
Eesti traditsiooniline rahvakultuur
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Põhja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laupäeviti reheahju peal. Külmaga pidid ka loomad rehetuppa ära mahtuma, kukk ja kanad olid harilikult tubased (kanatool ­ võrega eraldatud ruum). Ka vastsündinud põrsaid ja tallest ja vasikaid toodi tuppa. Isegi poegivaid lambaid ja lüpsmasaanud lehmi, rääkimata haigetest loomadest. Soojade ilmadega leidsid noored magamise õuehoonetes, tüdrukud aidas, poisid lakas, täiskasvanud kambris. Rehielamu kõrval on Eesti äärealadel tuntud ka ürgne suitsutuba. Nii on setu sautare valdavalt sama tüüpi suitsutuba nagu ümberkaudsetel venelastel. Umbahi oli ehitatud palkalusele, tare põrand olid alati laudadest ja selle all asus kelder, tare kõrval oli avar seenine (esik) ja selle teisel küljel sageli teine elutuba. Põhjarannikul kalurikülades kujunes 18.-19.saj jooksul Soome elamute ja Eesti rehielamute eeskujul omapärane rannaelamu

Eesti rahvakultuur
Talurahva eluolu 19-sajandil
40
pptx

Talurahva eluolu 19. sajandil

toitu Põrandad savist, kivist või lihtsalt mullast Mööbel puidust Rehetoas kuivatati partel vilja Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks Ait toiduainete jaoks Püstkoja sarnane suveköök Laut Saun Kooguga kaev Taluhooneid ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks + mets Eesti talupoja argielu ERM Kõrtsis käimine Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja kirik Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda Viinaköögid – viljast viina põletamine - tulus ära mõisnikele Talurahva riietus Igal kihelkonnal omad riided – rahvarõivad Kõik tehti käsitsi ja kodus erilise hoolega Pidulikud riided ehk seisuriided --- pärandati hoolega Käimise riided ehk käimariided

Ajalugu
Muistsed eestlased
4
docx

Muistsed eestlased

Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas

Kirjandus
Eesti talurahva eluolu 19 sajandil
10
doc

Eesti talurahva eluolu 19.sajandil

Veel tänapäevalgi on eestlaste rahvarõivad tuntud ja kõrgelt hinnatud. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö- ja tarberiistad valmistati ise ja peamiselt just puust. Selliste perega koos tehtavate tööde juures lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja nalju. Talvel käidi ka metsas puid lõikamas ja palke vedamas. Samuti veeti kuhjadest hein koju. Mõlemaid töid oli talvel mugavam teha, sest reega pääses üle soo ja veekogude otse igale poole. Lisaks kulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. Rohkesti oli tööd talu naisperel. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, valmistada toitu ja kasvatada lapsi. Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama. Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud taluperel ise toime, siis korraldati talgud

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun