Talu
Karin Tapupere
Mis on talu?
Talu on ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike
maamajand
See hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete,
nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega
Talukompleks koosneb...
Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait
rehealune riideait
köök keldripealne
aganik saun
eeskamber suveköök
tagakamber sulaseaidad
Laut: sealaut
veiselaut
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karin tapupere
Õppematerjali autor
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas.
Taluõu oli ümbritsetud hoonetega ja nende paigutus pidi olema otstarbekas, et pererahva jalavaeva vähendada. Rehielamu oli tavaliselt ehitatud põhja-lõuna suunas ja nii, et kambrid jäid lõunapoolsesse otsa. Selline suund oli vajalik selleks, et eluruumide aknad asetseksid vastu lõunapäikest ja rehealuse vastastikku asetsevatest väravatest puhuksid avamise korral sisse lääne- või idatuuled, mis olid hädavajalikud vilja tuulamiseks. Vilja ja muud talu vara hoiti aitades, mis olid tavaliselt rehielamu kambripoolse otsa lähedal. Tavaliselt oli taluõuel kaks aita: viljaait, kus hoiti vilja ja teisi toiduaineid, ja riideait. Tihtipeale oli siiski ka kolmas ait liha, kala, piima ja piimasaaduste tarvis. Laudad asusid tavaliselt reostuse vältimiseks õue madalamas küljes ning koosnesid enamasti mitmest ruumist, mis olid mõeldud erinevatele loomadele ja heinte hoidmiseks. Saun oli tuleohutuse tõttu alati õuest veidi eemal, tavaliselt
õued asetsesid enamasti ühel pool külateed tihedamalt või hõredamalt reastikku. Lõuna-Eestis olid ülekaalus hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest eemal. Setumaal ja Peipsi-äärsetel aladel esines rohkesti venepäraseid tänavkülasid, kus taluõued asetsesid tihedalt kahel pool tänavat. Väikseimad külad paiknesid rohkem lõuna- ja edelaosas ning suurimad aga Kesk- Eestis ning ka Läänemaa keskosas. Külades elavad perekonnad elasid reeglina taludes. Enamasti ehitati talu hooned ümber avara õue. Tähtsaim hoone, rehielamu, mis koosnes kolmest osast rehetoast, rehealusest ja ühest või mitmest kambrist, ehitati esiküljega õue poole. See paiknes tavaliselt kõrgemal kohal suunaga lõunast põhja nii, et kambrid jäid lõuna poole. Sellise asendi puhul oli võimalik rehealuse avatud väravatel vilja tuulates kasutada Eestis valdavaid lääne- ja idatuuli. Rehielamu katus ehitati kas roost või õlgedest ning hoonel oli mõlemal pool kolmnurkne
õued asetsesid enamasti ühel pool külateed tihedamalt või hõredamalt reastikku. Lõuna-Eestis olid ülekaalus hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest eemal. Setumaal ja Peipsi-äärsetel aladel esines rohkesti venepäraseid tänavkülasid, kus taluõued asetsesid tihedalt kahel pool tänavat. Väikseimad külad paiknesid rohkem lõuna- ja edelaosas ning suurimad aga Kesk- Eestis ning ka Läänemaa keskosas. Külades elavad perekonnad elasid reeglina taludes. Enamasti ehitati talu hooned ümber avara õue. Tähtsaim hoone, rehielamu, mis koosnes kolmest osast rehetoast, rehealusest ja ühest või mitmest kambrist, ehitati esiküljega õue poole. See paiknes tavaliselt kõrgemal kohal suunaga lõunast põhja nii, et kambrid jäid lõuna poole. Sellise asendi puhul oli võimalik rehealuse avatud väravatel vilja tuulates kasutada Eestis valdavaid lääne- ja idatuuli. Rehielamu katus ehitati kas roost või õlgedest ning hoonel oli mõlemal pool kolmnurkne
......................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... LK 8 Rehielamu oli eestlase vana traditsiooniline elamu. See oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö-ja hoiduruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut
Mõni üksik liitõu säilis 20.sajandi keskpaigani. Üsna mitmest kehvikuõuest sai aja jooksul majapidamise kasvades väike vajaliku hilgaga hoonetega taluõu. Taluõue üldplaneering on olnud võrdlemisi vaba. Üldiselt on valitud õue jaoks kuivem ja kõrgem, päikesele avatud ja tuulte eest varjatud koht, kuhu on võimalik ka kaevu kaevata või mille läheduses on looduslik veekogu. Sealt pidi pääsema ka hõlpsasti põldudele, karjamaale, metsa ja ühendusteedele. Rehihoone kui talu peahoone paigutati õueala kõrgemale servale, esikülg nn sooja ilmakaarde (kagust loodeni) ja tagasein vastu põldu või aiamaad. Külades või teede ääres püüti tee äärde paigtada rehielamu tagakülg või rehealusepoolne ots või siis hoopis kõrvalhooned. Rehielamu ees oli avar muruga kaetud õueplats, mille ümber paiknesid kõrvalhooned suhteliselt vabalt. Aidad olid tavaliselt elamu kambripoolses ja ühtlasi õue kõrgemas otsas,
Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut)
kohta on andmeid kaunis vähe. Mõningad tolleaegsed autorid kirjeldavad küll talupoja elu-olu, kuid ehitisi ja ehitustehnikat puudutavad nad üsna pealiskaudselt ning üldsõnaliselt. Vanu puitehitisi, mille iga ulatuks XVIII sajandisse või veelgi kaugemale minevikku, on Eestis säilinud väga vähe ning nendegi väheste tõelise vanuse kindlaksmääramine on väga raske. Harilikult ei püsinud tavalised elunähted, nagu seda oli talu ühe või teise hoone ehitamine, kohaliku rahva mälestuses kaugemale kolmandast põlvest - seega võivad suust suhu kandunud andmed selles osas ulatuda kuni 100--150 aasta piirini. Ehitiste vanuse kindlaksmääramisel aitab kaasa küll täpsem konstruktsioonide analüüs, kuid seegi ei anna alati soovitud tulemusi. Suureks abiks hoonete ehitusaja kindlaksmääramisel on aastanumbrid, mis mõnikord hoone ehitamise ajal kuhugi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid