Eesti talupere 19.saj (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Keila kool
“Eesti talupere 19.sajandil.”
Referaat
16.05.2009
Sisukord

Sissejuhatus.

Eesti talurahva elu-olu.

Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine.

Talupere suurus ja nende toidulaud .

Talupere tööd.

Kokkuvõte.

Lisad.
1.Sissejuhatus.
19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale, kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine.
2.Eesti talurahva elu-olu.
Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoegaedele halvasti ja ka nende peredele,vaid avaldas ka mõju mõisnikele,kes mõistsid,et neilegi tuleks kasuks kui talupoeg huvitub oma töötulemustest ja tahab paremini töötada. Niisiis 19.sajandil kehtestati uued talurahva seadused.
Järgmise sammuna vabastati talupojad pärisorjusest.Vabastamine toimus aga ilma maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks.Talupoeg pidi maad mõisnikuga kokkuleppel rentima ja teotööga tasuma .Harilikult kasutasid talupidajad oma põldude harimiseks pereliikmete tööjõudu, kuid teolisteks, lisaks täiskasvanud lastele, palgati sulaseid ja popse. Popsi nimetati ka saunikuks, sest ta elas oma perega tavaliselt saunas ning tegi väikese maalapi eest peremehele tööd.Teotöö olenes talu suurusest . Talupoegade liikumisvabadus jäi endiselt piiratuks.1816.aastast hakati andma perekonna-ehk priinimesid.Kuulsate mõisnike ja keisrite nimesid ei tohtinud võtta. Poeg pidi võtma isaga sama nime.
Uue 1856 .a. Eestimaal kehtestatud seadusega võis talusid hakata päriseks müüma talurahvale.Nüüdsest olenes talu ja mõisa edukus järjest rohkem oskuslikust majandamisest.
Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega kujunes mõisa kõrvale talurahva kui seisuse enda omavalitsus -vallakogukond.Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi konflikte,jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väikseimaid karistusi.
3.Taluhooned,ruumid ja nende kasutamine.
Üldiselt elati kõrge roo- või õlgkatusega suitsutares. Taluhoonete hulka kuulusid ka vilja- ja rõivaait, laut, suveköök, saun . Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba , mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi. Ahjus küpsetati leiba ja ahju ees oleval leeasemel valmistati perele ja loomadele toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu.
Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht.Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst.Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega.
4.Talupere suurus ja nende toidulaud.
Talupered olid enamasti suured. Peale peremehe, perenaise ja nende laste elasid talus veel sulased, tüdrukud ja muud abilised ning sugulased. Nii palju inimesi läks tarvis, et jõuda ära teha nii talu- kui mõisatööd.
Suur pere vajas palju sööki. Talupoegade põhitoiduks oli rukkileib , mida perenaine suures reheahjus nädala jao valmis küpsetas. Leiba on Eestis ikka pühaks peetud, leivast on saanud toidu võrdkuju. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Vaesemal ajal segati leivajahule hulka aganaid, nii saadi kõva aganaleib, mis ei täitnud hästi kõhtu. Kõige tavalisem leivakõrvane oli soolasilk, mida vahetati kaluritelt vilja vastu. Jaopärast söödi ka liha, seda eriti sügisese loomatapu ja jõulude ajal. Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi , aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast . Joogiks oli kali või hapupiim, kevadeti joodi kasemahla . Kui tööd vähegi lubasid, sõi kogu pere koos pika laua taga. Pereisa koht oli laua otsas, lapsed seisid püsti, et paremini toiduni ulatuda . Vallatleda söögi juures ei tohtinud, lapsedki teadsid, et toit oli tulnud lauale raske töö läbi.
5.Talupere tööd.
Töid jagus talus aasta ringi. Tööde alustamise ja lõpetamise aega aitasid peale loodusmärkide kindlaks määrata rahvakalendri tähtpäevad. Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad , mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd.
Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale. Kirjati kõike, toidunõudest härjaiketeni. Kõige uhkemad tehti kingiks mõeldud esemed: pulmakannud, pruuditoolid, veimevakad, kirstud , koonlalauad, vöömõõgad.
Naiste hooleks oli rõivaste valmistamine. Suvel kandsid talunaised pikka valget särki, mis värvilise kirivööga kokku tõmmati, meeste suveriideks olid linasest särk ja püksid. Külmemal ajal ja piduriideks olid villased rõivad. Naistel seelikud , kampsunid , pikk-kuued. Varasema aja riietus oli ühetooniline valge, hall või must, kaunistuseks kirivööd ja poogad alläärtes, mida värviti taimevärvidega. Kui aga 19. sajandi keskel tulid laiemalt kasutusele erksad poevärvid, ilmusid kõigis vikerkaarevärvides triibuseelikud, tikitud pluusid , kirikindad ja sokid , värvikirevad voodivaibad ja saanitekid.
6.Kokkuvõte
Talurahvas kannatas pärisorjuse all 19.sajandini.1816.aastal vabastati talupojad pärisorjusest.Selle järel lõi talurahvas vallavolikogu.19.sajandil talupere eluasemeks oli tavaliselt roo-või õlgkatusega suitsutare.Rehetuba kasutati kõige rohkem.Kõke vajaminevat valmistas pere ise.
7.Lisad
1.Uusaeg I. Ajalooõpik 8.klassile. Kolmas,ümbertöötatud trükk.
2.Jõgi, Liis. Eestlased 19.sajandi algul. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/19saj_eestlased.ht m
3. Toomet ,Tiia. Eesti talupoegade elu-olu.
Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/eestitalu.ht m
4.Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-20-2.ht m
5.Sarapuu, Jaak.Talupoja elu. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/talupoja.ht m

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 18 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

moodle Õppematerjali autor

19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine.

referaat ajalugu eeti talupere 19 sajandil eesti talupere

Sarnased õppematerjalid

docx

Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal

Andrea Ainjärv Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid. Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime

Ajalugu

rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk