Muinasaeg (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Kuidas jaotatakse ajalugu?
Kuidas jaguneb muinasaeg ?

Lõik failist

Muinasaeg
Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg?

Ajalugu jaguneb:

Esiaeg e. muinasaeg
Ajalooline aeg – algas kirja tekkega

Muinasaeg jaguneb:

Kiviaeg – mesoliitikum , paleoliitikum, neoliitikum
Pronksiaeg
Rauaaeg
2) Kiviaja kultuurid.
Kunda kultuur
Kammkeraamika
Venekirveste e. nöörkeraamika
Aeg
~11 000a. tagasi - ~7000a. tagasi
~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi
~5000a. tagasi – 3800a. tagasi
Kultuurikandjad
Europiidid, tuli Lõunast Euroopast
Karjalast või Valga jõe ülemjooksult – soome-ugrilased, Läänemere soomlased
Indoeurooplased- balti hõimud (lät,lee jne)
Tööriistad
Kivikirves, kõõbitsad, kaabitsad, uuritsad, paat , odad , vibud, õngekonksud
Savinõud , paremini töödeldud tööriistad, kõblas, osatakse kududa, tehakse riideid
Vene kirved (algul sõja siis töö), nöörkeraamika
Elatusalad
Jaht , kalapüük, korilus
Küttimine , kalapüük, korilust hakkab kõrvale tõrjuma põlluharimine
Põlluharimine, karjakasvatus, kudumine , küttimine, kalandus , korilus kaotab oma tähtsuse
Elamud
Püstkojad
Majad, nelinurksete viilkatustega
Rehetuba, hiljem rehielamu
Uskumused
Andmed puuduvad
Surnud maeti endale lähedale, usuti elu jätku peale surma
Luust inimfiguurid, hingestamine, usk esivanematesse, hirm surma ees
3) Pronksiaeg ja rauaaja algus;
Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed , kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama , võeti kasutusele ader,
Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed , kolmeviljasüsteem ( kesa , talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis
4) Kirjutamata ajalugu.
Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased . Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid.
5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Christine00 Õppematerjali autor

1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg?
2) Kiviaja kultuurid.
3) Pronksiaeg ja rauaaja algus;
4) Kirjutamata ajalugu.
5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega)
6) Muinasusund.

Ajalugu muinasaeg kiviaeg pronksiaeg rauaaeg Eesti muinasusund

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo kt muinasaeg

Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj  Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum)  Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske)  Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg

Ajalugu

docx

Muinasaeg

Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest,

Muinasaeg

docx

Konspekt

(4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a-

Ajalugu

doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda

Ajalugu

docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond

Ajalugu

doc

Muinasaeg 11.klass

Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda

Ajalugu

Rohkem sarnaseid