50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrin Aibast
Õppematerjali autor
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil V�rreldes t�nap�evaga, ajaga, mil v�ga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile j��nud, oli 19. sajandil elu hoopis t�iesti teistsugune. Linnu oli v�he ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem m�eldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades v�ikseid k�lasid. K�la suurust, nende planeeringut ja paiknemist m�jutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise ise�rasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja v�ga suure t�htsusega oli joogivee k�ttesaamise v�imalus
Jakob Westholmi G�mnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat �pilane: �petaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka k�lade sisu. Uute k�lavormide tekkimisel m�ngis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. V�heviljakatele maadele tekkisid hajusad k�lad ehk hajak�lad � talu�ued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrap�ratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja p�llud. Hajak�lad olid eriti laialt levinud L�una- Eestis, kuid neid v�is leida �le kogu Eesti
............................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... LK 8 Rehielamu oli eestlase vana traditsiooniline elamu. See oli eesti talu t�htsaim hoone. See ehitati esik�ljega �ue poole ning paiknes sageli otse sisses�idukoha vastas. Rehielamu t�itis elamu, rehe, lauda, t��-ja hoiduruumi ning paiguti ka sauna �lesandeid. Ta koosnes kolmest p�hiosast: rehetoast, sellest �hele poole j��vast rehealusest ja teisele poole j��vatest kambritest. V�iksemad k�rvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis t�itis �htlasi mitut
P�hja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laup�eviti reheahju peal. K�lmaga pidid ka loomad rehetuppa �ra mahtuma, kukk ja kanad olid harilikult tubased (kanatool � v�rega eraldatud ruum). Ka vasts�ndinud p�rsaid ja tallest ja vasikaid toodi tuppa. Isegi poegivaid lambaid ja l�psmasaanud lehmi, r��kimata haigetest loomadest. Soojade ilmadega leidsid noored magamise �uehoonetes, t�drukud aidas, poisid lakas, t�iskasvanud kambris. Rehielamu k�rval on Eesti ��realadel tuntud ka �rgne suitsutuba. Nii on setu sautare valdavalt sama t��pi suitsutuba nagu �mberkaudsetel venelastel. Umbahi oli ehitatud palkalusele, tare p�rand olid alati laudadest ja selle all asus kelder, tare k�rval oli avar seenine (esik) ja selle teisel k�ljel sageli teine elutuba. P�hjarannikul kalurik�lades kujunes 18.-19.saj jooksul Soome elamute ja Eesti rehielamute eeskujul omap�rane rannaelamu
Mingil p�hjusel r�ndas see rahvas Aafrikast v�lja. Aga millist teed m��da? Ja kuidas ta Euroopasse j�udis? Miks �ldse Aafrikast lahkuti? V�ib-olla sai rahvast liiga palju. V�ib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.�ks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (v�hemalt P�hja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane j��aeg v�i �igemini selle l�pp. Eesti aladel peetakse l�plikult j��st vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. M�esalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon t�hendas t�nap�eva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas k�igi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast v�lja r�ndasid. Viimaste andmete kohaselt mindi m��da ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.
osa (2004), mis sobivad suurep�raselt sissejuhatuseks ja esimesteks k�siraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne t�lge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul k�sitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka k�sitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-�leeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel t�kike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. M�ISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (n�ited): - Mis neil on �hist? - Kuidas nad �ksteisest erinevad ja kuidas erinevad t�nap�eva maastikuarhitektuurilistest teostest?
5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid