Eesti talupoja eluolu 19. sajandil (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli

Ajalugu

5

doc

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil

Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad ­ taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti

Ajalugu

8

odt

Rehielamu referaat

............................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... LK 8  Rehielamu oli eestlase vana traditsiooniline elamu. See oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö-ja hoiduruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut

Ajalugu

10

docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Põhja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laupäeviti reheahju peal. Külmaga pidid ka loomad rehetuppa ära mahtuma, kukk ja kanad olid harilikult tubased (kanatool ­ võrega eraldatud ruum). Ka vastsündinud põrsaid ja tallest ja vasikaid toodi tuppa. Isegi poegivaid lambaid ja lüpsmasaanud lehmi, rääkimata haigetest loomadest. Soojade ilmadega leidsid noored magamise õuehoonetes, tüdrukud aidas, poisid lakas, täiskasvanud kambris. Rehielamu kõrval on Eesti äärealadel tuntud ka ürgne suitsutuba. Nii on setu sautare valdavalt sama tüüpi suitsutuba nagu ümberkaudsetel venelastel. Umbahi oli ehitatud palkalusele, tare põrand olid alati laudadest ja selle all asus kelder, tare kõrval oli avar seenine (esik) ja selle teisel küljel sageli teine elutuba. Põhjarannikul kalurikülades kujunes 18.-19.saj jooksul Soome elamute ja Eesti rehielamute eeskujul omapärane rannaelamu

Eesti rahvakultuur

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest?

Maastikuarhitektuuri ajalugu

71

docx

Merekultuur ja etikett

5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2

Merendus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011  I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)