Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur: Markii de Louvois: range distsipliin armees, parandati sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648)
Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute
laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi. Kopenhaageni kriteeriumid 1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm
hävitamine, hugenottide parlamendi kinnitatud Wilhelm I); talupoegade andis pärimisõiguse ka vastupanu mahasurumine, makse peab maksma ning tööpäevade vähendamine; naistele; Ülestõusjad püüti Nantes'i edikti laene tegema; parlamenti uute toiduainete maha suruda; sõjavägi tühistamine, intendandide võis laiali saata vaid tema kasutuselevõtt (kartul); reformiti (teatud summa ametisse seadmine enda nõusolekul (1641); sõjad (Austria pärilussõda maksmine sõjaväe jaoks, kohalikuks valitsemiseks, vaabariigi 1740-1748 ja sõjaväekohustus); edikt viljakaubanduse väljakuulutamisega (19. Seitsmeaastane sõda 1756- finantsreform (kehtestas vabaduse kohta. Mail 1649); Riiginõukogu 1763). üldise tulumaksu);
Viimane muutus alaliseks riiklikuks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega. Lisaks sellele, õeti ka laialdaselt kasutusele tulirelvad ja loodi magasinisüsteem, mis tõid kaasa palju muudatusi sõjatehnikas. Enne magasinisüsteemi kasutuselevõttu, sõltusid sõdurid toidust, mis nad kohapeal leidsid, ostsid või röövisid. Aga nüüd oli neil toit olemas ladudes. Paljudes riikides reformiti sõjaväge, loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Sõjad algasid tihti, kuna suurriigid tahtsid endale suuremat võimu nii Euroopas kui ka kolooniates. Mitmed sõjad olid ususõjad, sest ikka oli vastuolusid katolike ja protestantide vahel ja sõdadega tahtsid ka kuningad kindlustada oma positsioone. Kuna valitssemisviisiks sai absolutism, siis said valitsejad alustada sõdu oma arvamise järgi. Sõdade eesmärke oli palju alates sellest, et
ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada. Haridussüsteem reformatsiooni ajal: Rahvakoolis - lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakoolis - seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasiumis - seitse vaba kunsti ülemine aste
Oma turgu võib kaitsta ainult tollitariifidega, mida hoitakse madalaltasemel (rohkem võivad kaitsta arengumaad) 2. Tariifide ja kaubandustõkete kaotamine ja vähendamine läbirääkimiste teel. 3. Import- ja eksportkaupa tuleb kohelda võrdselt. V.a enamsoodustusleppe korral. 4. Võrdse kohtlemise reegel, kõikidel kaupadel ühesugused maksud. Tollis makstakse aktsiisi ja käibemaksu. GATT- i töö algas läbirääkimiste organ. WTO peakorter on Sveitsis Genfis 1994. a reformiti GATT WO- ks. GATS teenuste ja kaubanduse üldleping TRIPS intellektuaalomandus kaubandusaspektide leping. Peamine WTO eesmärk on soodustada rahvusvahelist kaubandust. *Hea pool: koostöö ja lihtne omavahel kaubelda. *Neg pool: erinevad maksud. Eesti liige alates 13.nov 1999 Kõige suuremad probleemid Eestis *Praegu Daha vool 2001 20... Otsustati Venemaa ühinemine WTO ga.
Eesti keskpank,ajalugu Eesti pank asutati 24.veebruar 1919.aastal(millega kinitati panga põhikiri) Lühike ajalugu: (1919-panga esimene president Mihkel Pung1927.a.Eesti pank reformiti iseseisvaks) 1989-1991-Oli Eesti ajaloos kaks suurt pööret-liitriigiga vägivaldselt ühentatud osast taas iseseisvaks riigiks saamine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele. (venemaa) 1990 a.algul oli olukord Eesti Majanduses vilets,SKT kahanes.Igapäevaelus tõhendas see alalist ja kõikehõlmavat toidu-ja tarbekaubadefitsiiti.(toidu ja tarbekaubad muutusid defitsiidiks.Puudus oli sularahast,palkade ja pensionite maksmine hilines,mõeldi välja ostutsekid ja tsekiraamatud)
1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e
Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati insenerirajatised kaitsesüsteemides, loodi tagalabaasid sõjategevuseks. Loodi ka sõjaväe luureorganid ja reformiti sõjavägede juhtimist. Viidi sisse vene sõjaväes uuenduslik ja effektiivsem sõdurite väljaõpe. 1812. aastal tungis Venemaale sisse Napoleon ning suurimat Vene armeed, mis oli Napoleoniga silmitsi juhtis Barclay de Tolly. Ta kasutas nüüdseks kuulsaks saanud taganemistaktikat, mida tol hetkel ei pooldanud ei rahvas ega ka enamik ohvitsere. Barclay de Tolly oli ka suure avaliku surve all ja põlatud tema saksa päritolu pärast
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või
Inglismaal oli vastavaks žanriks ballaadooper – rahvalik muusika. Prantsusmaal koomiline ooper – opera buffa. Saksamaal olid laulumängud pigem rahvalikud üritused. Austrias toetas teatrit keiser Joseph II ning sellepärast laulsid etendustel kutselised ja muusikaliselt kõrge tasemega ooperilauljad. Näitena võib tuua Mozarti laulumängud – singspielid ,,Haaremirööv“ ja ,,Võluflööt“, ,,Sevilla Habemeajaja". 18. sajandi teisel poolel reformiti tõsist ooperit – opera seri. Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes püüdis orkestrisaatega aariat (ulatuslik soolonumber koos saateorkestrtiga) ja
Seadustati pärisorjus. Oluliseks oli maakogu. Riigikorraldus korrastati. 22.Nimete Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! Tugevdati sõjaväge, rajati sõjaväelisi õppeasutusi, loodi uus nekrutitevõtmisel põhinev sõjavägi, loodi uus sõjaväelaste ja riigiametnike hierarhia. Tugevdati majandust, sõjavägi vajas paremat relvastust, võeti kasutusele rauamaagi varud, rajati kaevandusi, manufaktuur ja tehaseid. Korrastati maksusüsteemi, seati sisse pearahamaks. Reformiti riigivalitsemist, prikaaside asemel tulid kolleegiumid. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid! Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbmine. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. 24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II
16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa
feodaalsete normide vastu. 16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus
keisripaleest ja valitsemisest ei tahtnud kellegagi võimu jagada 1. veebruaril 55. aastal suri Britannicus (Nero poolvend) õhtusöögil palees, tõenäoliselt mürgitatuna Nero poolt. Viis esimest valitsemisaastat Viiel esimesel aastal juhtisid impeeriumi tegelikult tema nõuandjad Riigi juhtimine oli autoritaarne Senatit koheldi austusega suurem otsustusõigus Anti välja seadusi avaliku korra paremaks tagamiseks, reformiti riigikassat Nero valitsejana Oli väga humaanne, mõjutatuna oma tuutorist Senecast. Astus ta välja gladiaatorite tapmise ja kurjategijate avaliku häbistamise vastu Kui linna prefekt tapeti oma orja poolt, oli Nero väga ärritatud, et pidi tapma kõik prefekti majapidamise 400 orja. Nero valitsejana Hakkas aina rohkem võimust eemalduma Pühendus hobuste võidusõidule, laulmisele,
ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses taandus tagasihoidlikuks * peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili *järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu *sisse veeti peamiselt soola&metalli, samuti soolaheeringat&tubakat *salakaubandus(põhjuseks sisse-ja väljaveokeelud ja tollitariifid) *tsunfikord
1796). Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. 1764. Aastal sõitis ta Eest- ja Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklast iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739
kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga. Peab oskama lugeda ja piibel peab olema emakeeles.Inimesi tuli kasvatada luterlikus vaimus, sellepärast pidi algharidus kättesaadav olema kõigile olenemata seisusest või soost.Õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega.Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Koolitati pastoreid ja ametnikke, sp reformiti ülikoole ja keskastme koole.Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele, palgale jms. Rahvakool-lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakool- seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasium-seitse vaba kunsti ülemine aste ülikool-kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 5) Lapsekeskne pedagoogika
põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). 3. Valgustus Austrias Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi
Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nõudsid Baltikumile vabadust.Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti,Läti,Leedu probleemide teadvustamisele maailmas,keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale. IME majandusprogramm: *1987.aastal kuulutati välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärk oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine .Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei olnud. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus .Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) konseptsioon. Ülemineku perioodi väljakuulutamine: *Välja töötati Eesti NSV välisministeeriumi põhimäärus, mille uueks välisministriks sai kirjanik L. Meri *Järjest tähtsamaks oli muutunud ka tihenev Balti koostöö. Sama aasta lõpul sõlmis Eesti juba mitu koostöö-ja kubanduslepingut Gruusia , Ukraina , Moldova ja Tatarstaniga *30
inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida.Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi.1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi,mille tulemustest selgus,et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist.Referendumi tulemused välistasid liidulepingu,keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME majandusprogramm Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames.Eesti eripäraks oli see,et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi.Eesmärgiks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandamisele.Kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist,üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu.Kokkuvõttes oli
tekkinud muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga. 16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene kasakalgad ataman Jermaki juhtimisel kergesti tagasi Siberi khaaniriigi väed ja Uurali-tagused alad hõivati kuni Obijõeni. 22.Nimeta Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal. Peeter I ümberkorraldused: tugevdati sõjaväge; tugevdati majandust; reformiti riigivalitsemist; muudeti halduskorraldust ning juurutati euroopalikku elulaadi. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi e. assambleesid. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbimine. 24
1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja
1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli algusest edukas, ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Ungari kuulutati vabariigiks ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvatõusu ajal Ungari peaministriks oli aastatel 1953–1955 peaminister Imre Nagy. 4.11. 1956 Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik režiim taastati uue peaministri János Kádári juhtimisel. 1960ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988.a. üleminek demokraatiale, aastast 1989 on Ungari vabariik ning 1990 korraldati esimesed vabad valimised. Järgmisel aastal lahkusid Ungarist nõukogude väed. 1999 ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka EL liikmesriik. Majandus Ungari on keskmiselt arenenud tööstus-põllumajandusriik, mis on sõltuv väliskaubandusest.
Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu ⅓ teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM 9 Gorbatšovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest
Sellega oli iseseisvus lõplikult kaotatud. Gorbatsovi võimule tulekuga algas Nõukogude Liidu uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid perestroika ja glasnost, mis tähendasid ümberehitamist ja avalikustamist. Uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine, poliitilise ja majanduselu mõningane liberaliseerimine. Sisepoliitikas võeti ette piiratult demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Süsteemi reformiti selle päästmiseks. Nõukogude Liit ei suutnud peagi enam sündmuste käiku kontrollida, liiduvabariikides toimusid revolutsioonid. Impeeriumi lagunemine algas Baltimaadest.
*MRP-AEG 1987 aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp(MRP- AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 augusil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. *IME Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Eestis reformiti majandust. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatule hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987 aasta septembirs ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepaneks kogu Eesti viimisest täielikule isemajandusele.IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.
Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu ⅓ teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatšovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti
valimised, üleminekuperiood, iseseisvusreferendum, augustiputs, omariikluse taastamine. IME kontseptsiooni avaldamine M.Gorbatsovi võimuletuleku järel alustati NSVL-is ka mõningaid majandusuuendusi. 1987a kuulutati välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärk oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine. Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei toimunud. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSVL-is. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti kontseptsioon. IME aluseks oli 26.sept 1987 ajalehes Edasi avaldatud S.Kallase, T.Made, E.Saviraare ja M.Titma artikkel ,,Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele,
Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve ja kohalik Interrinne organiseeris miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis Balti riikidele liidulepingut peale suruda ja omariiklusepüüete mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Impeeriumi kooshoidmiseks taheti korraldada referendum, kuid 1991 aasta märtsis korraldasid Balti riigid ennetava referendumi, mille tulemuste kohaselt soovis suurem osa elanikkonnast iseseisvust. Eesti majandus reformiti üleliiduliste ümberkorralduste raames, kuid Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama isemajandava Eesti majandusprogrammi. Selle eesmärgiks oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele ja eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ja soodsamate majandamistingimuste loomine erasektorile.
Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. 16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud.
101. 14.Mis olid perestroika ja glasnost? Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine) Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 15.Milliseid muudatusi toimus perestroika ajal NSVL ühiskonnaelus,sisepoliitikas,välispoliitikas,majanduses? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu Vähendati salastatust,sõnavabadus avardus,toimus avalikustamine e glasnost. Sisepoliitika Reformiti poliitilist süsteemi,kehtestati presidentaalne valitsemine(Gorbatsov) Välispoliitika Muutus paindlikumaks.Muutused rahvusvahelistes suhetes:vastasseis lääneriikidega kadus,lõpetati sõda Afganistanis,paranesid Nõukogude-Hiina suhted,tegevuse lõpetas Varssavi Lepingu Organisatsioon,Moskva kiitis heaks Saksamaa ühinemise. Desarmeerimine. Külma sõja lõpp!!! Majandus Rakendatud reformide tulemusena ei õnnestunud majanduse allakäiku peatada.
osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). Austria valitsejate reformid ja riigi kujunemine Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide
''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat J.Tõnisson, Jaan Teemant, Johan Kukk ja Ants Piip esitada Eestis väljakujunenud ebanormaalse poliitilise olukorra asjus K.Pätsile memorandumit, said selle aga avaldada vaid Soomes. Vaikival ajal teostati ridu reforme nii anti 1930 teisel poolel välja uus vallaseadus, linna- ja maakonnaseadus, ülikoolide seadus, reformiti haridust. Ajajärgule iseloomulik oli erilise riikliku propagandatalituse loomine 1935aastal. See kõik toimus olukorras, kus 1929- 1932 majanduskriisi tagajärjed leevenesid, majndus elavnes ning rahva elujärg paranes. Suurem osa rahvast kaldus pooldama K.Pätsi. Kolmas põhiseadus Vaikiva olek oli Eesti riigile ja rahvale ilmselt sobimatu nähtus, mis sest, et paljudes Euroopa riikides olid poliitilised olud sarnased. 1936 algatas Päts põhiseaduse muutmise. Uue põhiseaduse
suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning
tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti
noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel alustati Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika
000 inimest, nendest Tallinna kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal.
keskpanga käes. Mõisteti, et kujunenud olukorrast oma jõududega peatset väljapääsu ei ole. Selleks hakati 1924. aastal tegema ettevalmistusi ulatusliku välislaenu saamiseks ja rahareformi läbiviimiseks. 1926. aasta sõlmiti Genfis protokoll, millega Eesti võttis Rahvasteliidu toetusel 1,35 miljoni Inglise naela suuruse välislaenu. Sellele tuginedes asuti läbi viima pangandus- ja rahareformi. 1927. aastal reformiti Eesti Pank, millest sai kaasaja nõuetele vastav iseseisev keskpank. 1928. aastal läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%
ülikoolidesse teoloogiat õppima. ( Andresen 1997,61) Hariduse ümberkorraldamine toimus neljas suunas: - linnakooli reorganiseerimine - eesti noormeeste suunamine usuteaduse õpingutele välismaal - kirikukirjanduse tõlkimine ja välja andmine eesti keeles - katekismuse õpetamise alustamine kogudustes Juhtiv osa Põhja-Eesti hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool reformiti ümber triviaalkooliks. Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi
· Deng Xiaoping alustas Hiinas ulatuslikke majandusreforme loosungiga "pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab": likvideeriti kollektiivmajandid ja taastati talud ning talupoegade õigus oma saadusi müüa (põhjuseks kartus, et ei suudeta kasvavat rahvastikku toita) hakati likvideerima majanduse tsentraliseeritud juhtimist ning suurendati ettevõtete tegevusvabadust lubati eraettevõtlust (peamiselt teenindussfääri väikeettevõtted) reformiti haridussüsteem tihendati kaubanduslikke suhteid lääneriikidega lubati riiki väliskapitali loodi vabakaubandustsoonid rahvaarvu kasvu pidurdamiseks algatati 1 lapse programm · Majandusreformide tulemusena: majanduse arengutempo kasvas keskmiselt ~10% aastas (NB! on jätkunud kuni 21.sajandi alguseni) hiinlaste elatustase kasvas tunduvalt pidevate näljahädadega riigist muututi toiduaineid eksportivaks riigiks
(kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade
valitsemist ühtlustati, siis seadis K eesmärgiks, et reform laieneks ka Balti kubermangudele. 1728.a kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus *rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse *reformiti kohtusüsteemi *muudeti maakondade piire *seati sisse ühine pearahamaks kõigilt meeshingedelt Asehalduskorrale siiski pikka iga ei antud, K II surma järel troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus (lk 143) Põhjasõda oli paljudele Eesti linnadele ränga hoobi andnud. Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna:
· Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism, kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega · Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati Ptk
killustatud. Ainult 100'000 km2 on enam-vähem puutumatu ja terviklikuna säilinud, see aga moodustab vaid tühised 7 % algsest alast, mida metsad antud piirkonnas katsid. Enamik säilinud alast jääb Borneo mägisesse keskossa, lisaks veel üksikud kaitsealad Sumatral, Malaisia poolsaarel ja Tai lõunatipus. Kuid ka need alad on ohus. Sumatral on kaitsealade haldamine poliitiliste arengute tõttu vägagi piiratud manööverdamisvõimega. Aastal 2001 reformiti riiklikke struktuure. Toimus 10 detsentraliseerimine, mille tulemusena delegeeriti küll võimu 78 kohalikule riiklikule struktuurile, kuid erinevalt teistest jäeti vastutus kaitsealade eest keskvõimu alla, kus pole reaalset võimalust midagi hallata või korda saata. Üks reetlikest ohtudest Sunda faunale on loomaäri. Orangotangide arvukus on koduloomaäri tõttu tõsiselt kahanenud
religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks. Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse. Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid maailmakorra tagamiseks läbi viima keerukaid ohverdusrituaale (brahmanism) I aastatuhande keskel reformiti brahmanism ning saadi hinduism. Algselt oli hinduism suulise pärimusega leviv, hiljem kirjutati veedad-vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles ehk hinduismi pühakiri. Brahmad- veedade seletused. Upanišaadid-brahma raamatute kommentaarid. Jumalaid umbes 300 000 000, korraga nii panteistlik, polüteistlik kui ka monoteistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad kõik ühest ning otseselt kõik ei kummardatagi alati
Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. 16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud.
presidendiks Jüri Jaakson, kes töötas sellel ametikohal kuni 1940. aasta juulini. [4] 4.3 1927-1930 Keskpanga ja rahareform tugeva majanduse eelduseks Reformide läbiviimiseks palgati 1927. a. Eesti nõustajaks Rahvasteliidu rahandusekspert sir Walter J. F. Williamson, kes oli selles ametis kuni 1932. a. Rahandusministri esindajaks Eesti Panka määrati 1927. a. Nikolai Köstner, kellest 1928. a. sai valitsuse komissar pangas. [4] Nikolai Köstner [5] 1927. a. reformiti Eesti Pank. Kinnitati uus põhikiri, mille kohaselt Eesti Pangast sai iseseisev, piiratud funktsioonidega emissioonikeskpank. Panga peaülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine raharingluse ja lühiajalise krediidimahu korraldamise ning reguleerimise kaudu. Valitsuse aktsiate müümisega muudeti pank tegelikuks aktsiapangaks. Panga sõltumatuse tagamiseks valitsusest määratleti Eesti Panga
Eesmärk : muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. · Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. · Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad). · asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. · Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist. · EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping(ELTP). · Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). Euroopa liidu leping- Maastrichti lepingu 1992 · Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati 1992, jõustus 1993
annaabi.ee 
