Ungari riik (0)

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool
Põllumajandus
Ungari
Referaat
Koostaja :
Juhendaja : Endla Pesti
2012
Sisukord
Sissejuhatus
Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'.
Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik , üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus.
Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta.
Üldine iseloomustus
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%.
12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President : Pál Schmitt , peaminister: Viktor Orbán.
Ungari lipp
Ungari vapp
Ungari komitaadid
Ajalugu
9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel. Ungarlased tegid rüüstretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955.a. Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997– 1001 vürst, 1001–1038 kuningas) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.
15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega, ning 1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik aga praktiliselt Türgile alluv vasall. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult.
Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840ndatel aastatel. 15. märtsil 1848.a. puhkes Pestis ülestõus, mille alguses moodustati oma valitsus ning 14. aprillil 1849 kuulutati Ungari iseseisvaks. Austria ja Vene väed sundisid aga ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints .
1867. aastal moodustati kaksikriik, Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias Austria keiser Franz Joseph I oli ühtlasi Ungari kuningas. Ungarisse kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülemine Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat.
Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16.11. 1918 iseseisvaks. 1919.aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim Ungari Nõukogude Vabariik- Béla Kuni (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kaks kolmandikku senisest territooriumist, mh. terve Transilvaania. 1920. aastal taastati kuningriik , mis oli tegelikult kontradmiral ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Saksamaa toetusel sai Ungari 1938 osa Lõuna-Slovakkiast, 1939 Taga-Karpaatia, 1940 Rumeenialt Põhja-Transilvaania. II maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas Nõukogude Liidu vastu 1941–1944. Sõja lõpus 1944.aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon , millele järgnes 1945 NSV Liidu okupatsioon.
Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1948 said juhtpositsioonidele kommunistid ning järgmisel aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks, mida juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli algusest edukas, ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Ungari kuulutati vabariigiks ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvatõusu ajal Ungari peaministriks oli aastatel 1953–1955 peaminister Imre Nagy. 4.11. 1956 Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik režiim taastati uue peaministri János Kádári juhtimisel.
1960ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988.a. üleminek demokraatiale, aastast 1989 on Ungari vabariik ning 1990 korraldati esimesed vabad valimised. Järgmisel aastal lahkusid Ungarist nõukogude väed. 1999 ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka EL liikmesriik.
Majandus
Ungari on keskmiselt arenenud tööstus-põllumajandusriik, mis on sõltuv väliskaubandusest.
Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik vaene, selle territooriumil leidub kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi-, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse.
Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus , tervishoid , sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub , toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti
GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas võib Ungari kasvutempot suhteliselt tagasihoidlikuks pidada. Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses).
Eksport
Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on:
masinad ja varuosad 61,1%
teised tooted 28,7%
toidukaubad 6,5%
toormaterjalid 2%
kütused ja elekter 1,6%
Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 25,54%, Itaalia 5,67%, Suurbritannia 5,41%, Prantsusmaa 5,37%, Rumeenia 5,28%, Slovakkia 4,97%, Austria 4,52% (2009).
Import
Ungari tähtsaimad impordiartiklid on
masinad ja varuosad 50%
kütused ja elekter 11%
toidukaubad
toormaterjalid
Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 25,05%, Hiina 8,56%, Venemaa 7,3%, Austria 6,08%, Holland 4,73%, Prantsusmaa 4,51%, Slovakkia 4,14%, Itaalia 4,13%, Poola 4,07% (2009).
Loodus
Pinnamood
Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.
Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist.
Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.
Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna ) Mátra mägedes
Veekogud
Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt , jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza , mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva).
Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).
Kliima
Kékes, 1014 m
EsterházaUngaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.
Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.
Mullad
Ungari mullad on üsna mitmekesised . Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.
Loomastik
Ungaris elavad muuhulgas hirved , rebased , jänesed ja oravad . Leidub ka metssigu, hunte , šaakaleid, ilveseid ja kopraid.
Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde.
Jõgedes ja järvedes on karpkala , haugi, ahvenat ja teisi kalu.
Loodusvarad
Maavarasid on vähe.
Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.
Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.
Kokkuvõte
Ungari asub Euroopa keskosas. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Ungari on keskmiselt arenenud tööstus-põllumajandusriik, mis on sõltuv väliskaubandusest.
Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik vaene, selle territooriumil leidub kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi-, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.
Pilte Ungarist
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Ungar i
http://www.ungari-ettevotted.com/ungari/eestikeeles/Teretulemastmeiekodulehekuljele.html
http://www.argotours.ee/?p=6 HYPERLINK " http://www.argotours.ee/?p=6&id=483&item=484 "& HYPERLINK " http://www.argotours.ee/?p=6&id=483&item=484"id=483 HYPERLINK " http://www.argotours.ee/?p=6&id=483&item=484 "& HYPERLINK " http://www.argotours.ee/?p=6&id=483&item=484"item=484