Rocca al Mare Kool
Silvia
Saks 11.a
klass
MICHAEL
ANDREAS BARCLAY DE
TOLLY referaat
Tallinn
2012
Michael Andreas Barclay de Tolly,
tuntud ka tema vene nime järgi, Mihhail Bogdanovich Barclay de Tolly
sündis 1761. aastal Pakuroise
rajoonis , praeguses Leedu Vabariigis.
Ta põlvnes šoti päritoluga balti aadli perekonnast. Vanaisa oli
tal Riia raeadvokaat ja isa oli endine sõjaväe
leitnant . Rahalise
kitsikuse tõttu saadeti kolme aastaselt Michael Anrdeas jõukamate
sugulaste, kasuvanemate juurde, arvatavasti Peterburi.
Juba
väiksest peale oli Michael Andreas ümbritsetud sõjalise
tegevusega . Kasvatas ta üles sõjaväelasest tädimees ning hariduse
sai ta vene sõjakoolis. Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba
varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati
teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe “kodusele puhkusele”.
Nii jooksis teenistus ja
alamad auastmed sai läbida lapseeas
tegelikus teenistuses viibimata. 1776. aastal, olles 19-aastane,
alustas ta sõjateenistust vene
armees vahtmeistrina. Tänu tema
võimekusele ja pedantsele kohusetundele ülendati ta 1778. aastal
kornetiks ning 1783. aastal podporutšikuks. Mõned aastad hiljem
ülendati nüüdseks 27-aastane Barclay de Tolly juba kapteniks.
1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de
Tolly
paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka
rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809
aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina
osa Vene-Rootsi sõjast. Tänu tema edukatele sõjaoperatsioonidele
oli Rootsi sunnitud loovutama Soome Vene impeeriumile. Barclay de
Tolly vallutas Soomes
Savo maakonna ja
Kuopio linna, ületas läbi
tuisu jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå.
Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809
jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome
kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu
mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks
Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati
sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati
insenerirajatised kaitsesüsteemides, loodi tagalabaasid
sõjategevuseks. Loodi ka sõjaväe luureorganid ja reformiti
sõjavägede juhtimist. Viidi sisse vene sõjaväes uuenduslik ja
effektiivsem sõdurite väljaõpe.
1812 .
aastal tungis Venemaale sisse
Napoleon ning suurimat Vene armeed, mis
oli Napoleoniga silmitsi juhtis Barclay de Tolly. Ta kasutas nüüdseks
kuulsaks saanud taganemistaktikat, mida tol hetkel ei pooldanud ei
rahvas ega ka enamik ohvitsere. Barclay de Tolly oli ka suure avaliku
surve all ja põlatud tema saksa päritolu pärast. Rivaalid
levitasid Barclay de Tolly kohta
kuulujutte , et ta olevat Napoleoni
salaagent ning rahvahulgas kutsuti vaprat sõjameest argpüksiks.
Barclay de Tollylt võeti sõjaväe juhtpositsioon. Ometi tegi ta
lahingus mitmeid vapraid
samme , mille eest tunnustati teda Püha
Georgi ordeniga. Peale Napoleoni Venemaalt
lahkumist sai Barclay de
Tolly tänu oma kavalale sõjataktikale kangelaseks ning taastas oma
au.
Tänu
kehvale tervisele pani 1812. aastal Barclay de Tolly ameti maha, kuid
juba aasta hiljem naasis ta armeesse ülemjuhatajana. Ta osales
lahingutes Bautzenis, Dresdenis, Kulmis ja Leipzigis. Viimases
lahingus juhatas ta vägesid nii
effektiivselt , et tsaar andis talle
krahvitiitli.
1814.
aastal osales Barclay sissetungil Prantsusmaale ja juhatas Pariisi
ülevõtmist. Järgmisel aastal sai ta kindralfeldmarssalli auastme
ning 30. augustil 1815, tänutäheks ta teenistuse eest, tõsteti ta vürstiseisusesse.
Järjest
halveneva tervise tõttu aga lahkus Michael Andreas Barclay de Tolly
viimaks sõjaväest.
1818 . aastal teel Böömimaale enda tervist
parandama, 57-aastane Barclay de Tolly suri.
Oma
elu jooksul oli ta
kogunud 11 ordenit ja veel mitmeid välisriikide
autasusid. Barclay de Tolly karjäär nooremohvitserist väejuhiks
oli suhteliselt aeglane, kuid kulges sealt edasi peadpööritava
kiirusega. Kolme aastaga sai
tavalisest kindralmajorist Venemaa
sõjaminister. Michael Andreas Barclay de Tolly on läinud ajalikku
süsteemse, ja distsiplineeritud sõjamehena. Tuntakse teda, kui
vaprat ja ääretult ettenägelikku juhti.
Kasutatud
kirjandus:
Rein
Helme ,
Kindralfeldmarssall
Barclay de Tolly,
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.
Russiapedia,
Prominent Russians:
Mikhail Barklay de Tolly (Michael Andreas Barclay de Tolly)
(2005)
http://russiapedia.rt.com/prominent-russians/military/mikhail-barklay-de-tolly-michael-andreas-barclay-de-tolly/ (21.11.2012)
The
Foundation Napoleon,
Barclay
de Tolly, Michael Andreas, Prince ,
(2008)
http://www.napoleon.org/en/reading_room/biographies/files/barclay_tolly.asp (21.11.2012)
Kõik kommentaarid