Eesti keskpank (1)

Eesti keskpank ,ajalugu
Eesti pank asutati 24.veebruar 1919.aastal(millega kinitati panga põhikiri)
Lühike ajalugu:
(1919-panga esimene president Mihkel Pung1927.a.Eesti pank reformiti iseseisvaks)
1989-1991-Oli Eesti ajaloos kaks suurt pööret-liitriigiga vägivaldselt ühentatud osast taas iseseisvaks riigiks saamine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele.(venemaa)
1990 a.algul oli olukord Eesti Majanduses vilets,SKT kahanes.Igapäevaelus tõhendas see alalist ja kõikehõlmavat toidu-ja tarbekaubadefitsiiti.(toidu ja tarbekaubad muutusid defitsiidiks.Puudus oli sularahast,palkade ja pensionite maksmine hilines,mõeldi välja ostutšekid ja tšekiraamatud)
Kriisi alguses polnud põhiprobleem selles,et kaupa oli vähe-hoopis raha oli liiga palju(eriti seni,kuni hüperinflatsioon inimeste hoiuseid veel lõplikult nullinud polnud),mistõttu rahavas ostis paaniliselt kõike kokku.
Teine kaubanduspuuduse põhjus oli nõukogude jaotus-ja veondussüsteemi kokkuvarisemine .Vanad majandussidemed katkesid,seiskus paljude ettevõtete töö.
(1992 a.astus Eesti Pank Maailmapanga liikmeks)
Majanduslnguse peatamiseks oli tollasel Eesti valitsusel vaja lahendada kaks probleemi.
1.Orienteerida osa majandussidemeid ümber idast läände,sest polnud lootust,et idast saavad nähtavas tulevikus kindlaid ja usaldusväärseid äripartnereid
2.peatada hüperinflatsioon,sest just see tekitas vähegi pikemaajaliste äriplaanide tegemist.
1993-hakkas Eesti majandusolukord paranema.Kõige suurema muutuse tegi keskpank laenu andmist reguleerivate normatiivide osas.
1994-hakkasid silma esimesed positiivsed muutused.Valuutakurss püsis,inflatsioonitase alanes,ettevõtted leidsid uusi turge, pangad hakkasid finantseerima ka pikemaajalisi äriprojekte.
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank,kes hoiab käigus eesti rahasüsteemi ehk teaostab eesti rahapoliitikat(ta on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon , kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.) tagab finantssüsteemi stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted.
Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida)
Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve .(hoiab komertspankade reserve)
Panga varadeks on: kinnis -ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta
Tippjuhid : presitent on Andres Lipstok 2005.a.
Asepresident: Rein Minka
Asepresident:Märten Ross

• Tulevik: Eestis on suudetud tootlikkust suurel määral tõsta. langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule
  

ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele .

• Kui Eesti võtab 1. jaanuarist kasutusele euro, saab Eestist Euroopa majandus- ja rahaliidu täieõiguslik liige ja Eesti Pangast eurosüsteemi liige.
  

Eesti majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel.((Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse taastumisele)
Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks. Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele
2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur.
Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem . Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum.
minu kodu asub kauna tänaval,kui ma laps lastaeda viin ,siis keeran paremale kuni jõuan veerenni tänavale.mööda verenni tänavat kõnnin kuni vasakut kätt jääb Baltika kavartal,lähen sellest mööda ja jõuan Vana-lõuna tänavale.paremat kätt jääb Lõunakeskus,lähen mööda vana -lõuna tänavat kuni jõuan TEHNIKA ja vana lõuna ristmikuni,sealt keeran paremale.kõnnin otse,uni tuleb pärnu mnt.,õletan ristmiku ja lasteae jääb asakule.