Eesti taasiseseisvumise kordamine (0)

Grete  Küppar
9.b klass
Eesti  taasiseseisvumine
Uue ärkamisaja 
algus
1985.a.-Gorbatšovi 
Click  icon  to add picture
Click icon to add picture
ümberkorraldused:
* avalikustamine
*demokratiseerimine
*uutmine(turumajandus)
* alkoholipoliitika
Sisepoli tiline olukord Eesti 
NSV-s hakkas  muutuma  
alles 1986.aasta lõpul,kui 
avalikustati  Moskva  
keskametkondade kava 
rajada Eestisse uus 
fosfori dikaevandus.Rahvas 
tunnetas ühtekuuluvuse 
jõudu ning sundis protestiga 
ametkondi kaevanduse 
rajamisest  loobuma .
Pilt:Fosfori disõda
1987.aasta augustis loodi 
Click icon to add picture
esimene poli tiline 
Click icon to add picture
ühendus:Molotovi-Ribbentropi 
Pakti Avalikustamise Eesti 
Grupp (MRP-AEG) 
eesmärgiga tuua 
päevavalgele 1939.aasta 
Hitleri-Stalini sobingu tõeline 
sisu ja sel e tagajärjed 
Baltimaadele.Sel eks 
korraldati MRP-AEG 
eestvedamisel 23.augustil 
Tallinnas Hirvepargis poli tiline 
meeleavaldus .
Pilt:Meeleavaldus Hirvepargis
1987.aasta  lõpul loodi esimene demokraatlikele 
põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon-Eesti 
Muinsuskaitse  Selts(EMS).Järgmisel aastal moodustati 
esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku 
Sõltumatuse Partei (ERSP).Mõlemad  organisatsioonid  
pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste 
ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid 
Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.Mõlemast 
tähtpäevast kujunes 1988.aastal ulatuslik 
massiüritus,mida võimud ei suutnud enam takistada.
1988.april i algul toimus 
Click icon to add picture
loominguliste li tude 
ühispleenum,mil ega ühiskonna 
Click icon to add picture
uuenemisprotsessi lülitusid 
haritlased.Pleenumil pöörati suurt 
tähelepanu rahvuskultuuri 
olukorrale ning avaldati 
rahulolematust tollase Eesti NSV 
juhtkonna tegevuse üle.April i 
keskel esitati üleskutse 
moodustada Eestimaa 
Rahvarinne  perestroika 
toetuseks .Lühikese  ajaga  kujunes 
Rahvarinne kõige  suuremaks  
rahvali kumiseks.1988.aasta 
april is toimunud 
muinsuskaitsepäevadel toodi 
esimest korda avalikkuse ette 
sinimustvalge   rahvuslipp .
Pilt:1988.aasta Muinsuskaitsepäevadelt
Laulev  revolutsioon
14.mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, 
Click icon to add picture
kus Tähtvere laululaval toimunud 
vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged 
lipud ja esimest korda kõlasid Alo Matti seni 
vi s isamaalist laulu mil e ajal esimeste ridade 
inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end 
Click icon to add picture
muusika  rütmis.
Sama pilt avanes Tal inna Lauluväljakul 1987 
suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini 
koos laulmas käisid. Vi masel kahel ööl lauldi 
ansambel  Rodeo saatel.Jätkus rahva 
ajaloomälu taastamine.Sel es etendas olulist 
osa tsensuuri kammitsatest vabanev 
ajakirjandus  ja  televisioon ,kes aitasid rahvani 
tuua minevikusündmuste tõepärasemat 
käsitlust.
Impeeriumimeelsete jõudude 
koondumine
Uuenenud  juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate 
sündmustega sammu pidada,asudes  toetama  vabariigi 
isemajandamise ideed,rahvuslippu ja eesti keele 
kuulutamist riigikeeleks.Kuid ühtsuskonna areng oli 
väljunud juba nende kontrol i alt.EKP tegevus ja ühiskonnas 
laienev  rahvuslik  eneseteadvus  põhjustasid omakorda 
impeeriumimeelsete jõudude koondumise.1988 aasta suvel 
moodustasid suurte üleli duliste tehaste juhid Eesti NSV 
Töötajate Internatsioaalse Li kumise(Interli kumise)ning 
sügisel Töökol ekti vide Ühendnõukogu.Terava kriitika al a 
võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.Nendel 
jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus.
1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel  maastikul  välja 
kujunenud kolm arvestatavat suunda.Rahvuslike 
jõudude(ERSP,EMS) kandvaks  ideeks  oli omari kluse 
taastamine,mida aga  impeeriumimeelsed  jõud täielikult 
välistasid.Nende arvates pidi kõik jääma 
muutumatuks.Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja 
rahvuskommunistlik osa EKP-st.Nemad pooldasid 
li dulepingut,mil ega loodeti saavutada Eestile suuremat 
iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV Li du 
koosseisus .Moskvas aga ei tahetud li dulepingust tol al midagi 
kuulda.Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel 
eesmärgil muuta ka kehtivat üleli dulist põhiseadust.
Suveräänsusdeklarat
si-oon
16.Novembril 1988.aastal 
Click icon to add picture
Click icon to add picture
võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 
vastu 
suveräänsusdeklaratsiooni,mil
e-ga sätestati Eesti NSV 
seaduste ülimuslikkus 
üleli duliste seaduste ja 
määruste suhtes.Nõukogude 
Liidu keskvõimu ja 
li duvabariigi omavaheliste 
suhete aluseks pidi saama 
li duleping.Ni  oli esimest korda 
nõukogude võimu tingimustes 
tõstatatud Eesti ri kluse 
küsimus.
Pilt:Meeleavaldus 
Suveräänsusdeklaratsiooni toetuseks
Balti kett
Balti kett oli 23.augustil 1989. 
Click icon to add picture
Click icon to add picture
aastal Nõukogude 
võimu mõjutamiseks ja 
vabadustahte 
demonstreerimiseks Leedu,Lä-
ti ,Eesti ja Balti Nõukogu 
algatatud massiüritus, mis 
kujutas endast läbi kolme Balti 
riigi kulgevat katkematut 
inimketti. Balti keti toimumise 
ajaks valiti  Molotovi-Ribbentropi 
pakti sõlmimise 50. aastapäev, 
et demonstreerida oma hoiakut 
selle pakti suhtes.
Balti ketis osalenud inimeste 
hulka on hinnatud 2 miljonile. 
Balti kett äratas maailmas suurt 
tähelepanu ning aitas kaasa 
Balti riikide iseseisvustaotluste 
teadvustamisele.
Kodanike komiteede liikumine
1989. aasta jaanuaris võeti vastu  keeleseadus ,mil ega eesti 
keelele anti ri gikeele staatus.Mõne aja möödudes kuulutati 
24.veebruar iseseisvuspäevaks.Pika  Hermanni  tornis 
heisati üles sinimustvalge rahvuslipp.Sisepoli tilises elus 
aga erimeelsused erinevate poli tiliste jõudude vahel 
süvenesid.Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude 
tugevnemine.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus 
kodanike komiteede li kumisele,mil e eesmärk oli Eesti 
iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõiki 
Eesti Vabari gi  kodanikke  kutsuti üles end registreesima,et 
valida hiljem esindusorgan-Eesti kongress.
1990. aasta kevadel lõhenes 
Click icon to add picture
EKP kaheks ning kaotas 
lõplikult senise juhtrolli 
Click icon to add picture
ühiskonnas.1990. aasta 
märtsis toimusid ka 
esimesed demokraatlikud 
valimised Eesti NSV 
Ülemnõukogusse.Ülemnõu-
kogu esimeheks valiti  Arnold  
Rüütel,kes oli juba 1983. 
aastast olnud Eesti NSV 
Ülemnõukogu Presi diumi 
esimees.
Pilt:Arnold Rüütel(vasakul) ja Boriss 
Jeltsin (paremal)
Uueks valitsusjuhiks kinnitas 
Click icon to add picture
Ülemnõukogu Edgar 
Click icon to add picture
Savisaare.
Pilt:Edgar  Savisaar
Üleminekuperiood
30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse 
Eesti riiklikust  staatusest .Sel ega kuulutati välja 
üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse 
taastamisega.Sama aasta mais  taastati  Eesti Vabariigi 
nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp , vapp ) 
kasutamine.Eesti Vabari gis pidid kehtima üksnes vabariigi 
enda seadused.Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti 
Komitee,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel si ski ei 
kujunenud.
Samal ajal tugevnes  impeeriumimeelsete jõudude surve.Moskvast ähvardati 
Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine  organiseeris poliitilisi 
miitinguid ja streike.Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest 
liidulepingut peale suruda.1991 aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste 
mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati tsiviilobjekte,oli ka 
inimohvreid.Eestis suudeti verevalamist vältida.Moskva ei loobunud oma 
eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada 
referendumi.1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava 
referendumi,mille tulemustest selgus,et elanikkonna suurem osa pooldab 
iseseisvuse taastamist.Referendumi tulemused välistasid 
liidulepingu,keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse 
taastamine.
IME majandusprogramm
Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames.Eesti eripäraks oli 
see,et ametlikust majanduspoli tikast sõltumatult hakati välja töötama 
Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi.Eesmärgiks oli kogu Eesti  viimine  
täielikule isemajandamisele.Kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest 
majanduskompleksist,üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja 
rahasüsteem.Mitmed IME põhimõtted rakendati el u.Kokkuvõttes oli 
majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse  lammutamine  ning erasektorile 
soodsamate majandustingimuste loomine.Kuid side liidulise majandussüsteemiga 
takistas põhjalikumate reformide teostamist.Senise majandusemudeli osaline 
lammutamine põhjustas majandusliku languse,millega kaasnesid hinnatõus ja 
inflatsioon.Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged,mida süvendasid 
toidutalongid,ostutšekid,pikad järjekorrad ning väljamaksmata  palgad  ja pensionid.
Augustiputš
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Iseseisvumise otsuse 
vastuvõtmise tõukeks sai 
 Moskvas toimuv Augustiputš, 
mille põhjuseks oli Venemaa 
mõne poli tilise jõu 
rahulolematus  perestroikaga ja 
NSV Liidu nõrgenemisega. 
1991. aasta 20. augusti 
pealelõunal saabusid 
dessantväelased Tallinna ja 
hõivasid Tallinna teletorni. 
Vabatahtlikud asusid 
julgestama  Toompead, raadio- 
ja telemaja. Rahvarinne korral
dasVabaduse väljakul mi tingu, 
kus nõuti Eestile iseseisvust.
Iseseisvuse 
taastamine
Eesti 
Click icon to add picture
Click icon to add picture
taasiseseisvumist tähistatakse 
20.augustil, kuna 20. 
augustil 1991 kell 23.03 
võttis parlamendi kohuseid 
täitev Eesti Vabariigi 
Ülemnõukogu vastu otsuse, et 
Eesti ei kuulu enam NSV 
Liitu ja on iseseisev vabari k.
Kasutatud materjalid
Einar Värä,Tõnu  Tannberg ”Lähiajalugu”õpik 9.klassile II osa
http://www.eam.ee/huvasticharlie/index.php?id=10706
http://uuseesti.ee/36396
http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/8487.html
http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/88.html
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine
 
http://www.kino.ee/index.php?page=583
http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon
http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/88.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett
http://piretavalikult.blogspot.com/2009/08/paevakohaselt-20-aastat-balti-ketist.html
http://www.virumaa.ee/2007/04/ve-jeltsin-boriss-esimene-venemaa-president/
http://www.tallinn.ee/linnapea-Edgar-Savisaar

Document Outline

• Slide 1
• Uue ärkamisaja algus
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Laulev revolutsioon
• Impeeriumimeelsete jõudude koondumine
• Slide 8
• Suveräänsusdeklaratsi-oon
• Balti kett
• Kodanike komiteede liikumine
• Slide 12
• Slide 13
• Üleminekuperiood
• Slide 15
• IME majandusprogramm
• Augustiputš
• Iseseisvuse taastamine
• Kasutatud materjalid