Vene aeg 1700-1855 (14)

1. Põhjasõja põhjused:
* Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse''
* Rootsi raske seisukord
* Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest.
2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas?
* Venemaa - Peeter I
* Poola - August II Tugev
* Taani - Frederik IV
3.
Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja )
Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja.
Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi.
4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile?
* Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis.
* Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge )
* Põllumaad olid sööti jäänud.
5. Mida tegid balti- sakslased peale Vene võimu tulekut?
* Taastati Balti autonoomne maariik , mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi.
* Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima.
6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad?
Sest see takistas vene riigil venestamast.
7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil?
Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel.
8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis?
Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus..
9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis?
Peamiselt viinaga, ka rahvariietega, tööriistadega ja viljaga.
10. Kirjenda skeemi, kuidas viinaäri elavdas kogu maamajandust?
Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust.
11. Missugune oli eestlaste oluikord 18. saj. Eestis?
Eeslased olid langenud ajaloo suurimasse orjusesse.
12. Rosen 'i deklaratsioon - Eestlastele õiguslikuks madalseisuks loetakse Rosen'i deklaratsioon aastast 1739, kus Eesti talupoeg üldjoontest võrdsustati ''rääkivaks tööriistaks''.
13. Iseloomusta Eesti ala linnade arengut 18. saj. ?
Linnad käisid 18. saj. Eestis alla. Linna õigused säilitasid vähesed ja mõned linnakodanikud pidid käima teetööd tegemas. Erandik oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris Tallinnaga.
14. Missugune kunstistiil tuli 18. saj? ( Too näiteid! )
Kunstis valitses 18. saj. alguses veel barokk ja sajandi keskelt klassitsism . ( Tartu Vanalinn )
15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu.
16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud.
Katariina II Reformid -
* Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine
* kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga.
* asehaldukord
* rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus.
* otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt.
17. Nimeta usulisi liikumisi , mis levisid 18. saj Eestis?
* Vennastekoguduste liikumine
18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?)
Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust.
19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam?
Talurahva kalendreid , mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi . Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised.
20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor
Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks.
21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ?
* esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks''
* hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki.
22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis?
1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva seaduste kätte..
23. Paul I - Venemaa keiser 1796–1801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa.
Aleksander I - Venemaa keiser 1801–1825.
Maamiilits - 1807. aastal talupoegadest moodustatud maakaitsevägi, mis oli toeks regulaararmeele.
Barclay de Tolly - 1813 .–1814. aasta sõjakäigu ajal oli Barclay de Tolly 3. Vene armee , hiljem Vene-Preisi armee ülemjuhataja.
24. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19. saj. algul?
Puhkesid rahutused . Inimesed hakkasid tegelema usuvahetustega.
25. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel?
1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras üksikasjaliselt kindlaks taludepäriseksostmise korra ja tingimused.
26. Kuidas suutsid talupojad oma maa mõisnikelt välja hakata ostma?
Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Kui vilja hind XIX sajandi keskpaigas langes, siis linahinnad olid püsivalt kõrged.
27. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele?
1860. aastal, kuna inimesed ei rännanud enam välja.