Keiser Nero (1)

Keiser Nero
11.b
Ingrid Sukk
Üldinfo
15.12.37-09.06.68
sünninimi Lucius Domitius
Ahenobarbus
Vana-Rooma keiser 13.
oktoobrist 54 kuni surmani
Caesari õe laps
Oli abielus oma õega
Nero välimus
Heledapäine, siniste silmadega
Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha
Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta
rüüs, kandes kaela ümber salli.
Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik,
brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne,
sadistlik ja biseksuaalne
Enne keisriks saamist
51. aastal sai endale konsuli tiitli
tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite
kolleegiumisse
53. aastal abiellus Nero oma adopteerimise teel
saadud õe Octaviaga, kes oli ühtlasi Britannicuse
õde ja Claudiuse tütar.
Aastal 54. mürgitas Agrippina (Nero ema) oma
mehe Claudiuse ­ Nero tee keisritroonile oli vaba
Võimule tulek 54. aastal
Agrippina hoolitses kõigi
kõrgemate võimukandjate
soosingu tagamise eest ­
lubas neile hea rahasumma
Nero toetamise eest
16-aastane Nero ei võinud
veel valitseda ­ valitses
ema
Nero esimesed valitsusaastad
Saatis ema eraldatud
residentsi, eemale
keisripaleest ja
valitsemisest ­ ei tahtnud
kellegagi võimu jagada
1. veebruaril 55. aastal
suri Britannicus (Nero
poolvend) õhtusöögil
palees, tõenäoliselt
mürgitatuna Nero poolt.
Viis esimest valitsemisaastat
Viiel esimesel aastal juhtisid impeeriumi
tegelikult tema nõuandjad
Riigi juhtimine oli autoritaarne
Senatit koheldi austusega ­ suurem otsustusõigus
Anti välja seadusi avaliku korra paremaks
tagamiseks, reformiti riigikassat
Nero valitsejana
Oli väga humaanne, mõjutatuna oma tuutorist
Senecast.
Astus ta välja gladiaatorite tapmise ja
kurjategijate avaliku häbistamise vastu
Kui linna prefekt tapeti oma orja poolt, oli Nero
väga ärritatud, et pidi tapma kõik prefekti
majapidamise 400 orja.
Nero valitsejana
Hakkas aina rohkem võimust eemalduma
Pühendus hobuste võidusõidule, laulmisele,
näitlemisele, tantsimisele, poeesiale ja oma
seksuaalihade rahuldamisele.
Ema hakkas Nero kohta laimujutte levitama, sest
ta oli pahane oma kõrvaletõrjutuse pärast.
Nero mõrvakatsed
Üritas kolm korda oma ema mõrvata
Lasi oma ema toa lae teha selliseks, et see
langeks kokku, kui ema voodis on ­ ebaõnnestus.
Ehitati laev, mis pidi uppuma Napoli lahes ­ laev
uppus, aga ema ujus kaldale.
Nero saatis meremehed oma ema tapma ­ 59.
aastal tapeti ta brutaalselt
Näitlemine ja laulmine
Nero tähistas oma ,,vabanemist" veelgi suuremate
orgiatega ja kahe uue festivali loomisega.
Korraldas muusikavõistlusi, kus ta ka ise lauljana
üles astus, saates ennast lüüraga.
Ajal, mil näitleja ja muusiku elukutset vaadati kui
midagi alaväärsemat, oli keisri ülesastumine laval
tõsine moraalinormide rikkumine
Kellelgi ei lubatud keisri esinemise ajal mitte
ühelgi põhjusel ruumist lahkuda
Nero võimu kindlustamine
62. aastal muutus Nero valitsemise senine kurss
täielikult.
Prefekti ametikohal oleval Tigellinusel oli Nerole
halb mõju ­ õhutas Nerot vägivallale ja madalate
ihade rahuldamisele
Taastati riigireeturite üle kohtumõistmine
Kohtuprotsessid keisri solvamise pärast ­
eesmärgiks süüdistavate vara konfiskeerimine
Nero teod
Elu koosnes peamiselt spordist, muusikast,
orgiatest ja mõrvadest.
Ajaviiteks oli öösiti maskiga linnas ringi käia ja
oma kaaskonnaga inimesi terroriseerida või isegi
rünnata.
62. aastal lahutas Octaviast ja lasi ta mõrvata, sest
viimane seisis ees Nero ja Poppaea Sabina
abielul.
65. aastal peksis Nero Poppaea surnuks, sest
viimane hakkas Neroga hiliste kojutulekute pärast
pahandama.
Nero teod
64. aastal esines Napolis suurel laval näitlejana.
Teater hävines peagi maavärina tagajärjel.
Aasta hiljem esines Roomas ­ senat oli raevus,
kuid ei julgenud midagi teha
66. aastal esines Kreekas Olympia ja Delfi
mängudel.
Krooniti kõikidel aladel võitjaks ­ keegi ei
julgenud temaga konkureerida
Kogus kunsti ja avas kanali, mida kunagi ei
lõpetanud
Rooma tulekahju
64. aasta 18. juuli ööl vastu 19. juulit puhkes
Rooma linnas suur tulekahju, mis kestis kuus
päeva ja, pärast lühikest pausi, veel kolm päeva.
Nero olevat roninud Maecenase torni, kust oli
hea ülevaade tervest põlengust ning laulnud laulu
Trooja hävitamisest.
Pärast tulekahju
Nero viis ellu suurejoonelised ehitusplaanid
Rajas ,,Domus Aurea" (,,Kullast maja") -
suurejooneline kompleks, mis koosnes paleest ja
pargist, mille juurde kuulusid ka suur tiik ja Nero kuju
"Domus Aurea" ehitamise käigus lammutati
pooleliolev Claudiuse tempel, kuna see jäi Nero
paleele ette
Samuti paiknes Circus Maximus, kust tulekahju
ilmselt algas, ,,Domus aurea" lähedal.
Nero poleks oma ehitusplaane ilma tulekahju
toimumiseta saanud teostada.
Domus Aurea tänapäeval
Domus Aurea
Domus Aurea tänapäeval
Peale tulekahju
Nero võttis isiklikku kasutusse suure osa
kesklinnast, mis pahandas linlasi
Keiser oli linna muutnud atraktiivsemaks ja
parandanud hügieeni uute seaduste
kehtestamisega - tänavad tehti laiemaks, majadele
kehtestati maksimumkõrgus, kasutati
turvalisemaid ehitusmaterjale
Kristlaste tagakiusamine
Nero süüdistas tulekahjus kristlasi ­
keisrivastased.
Kristlased löödi risti, hukati tuleriidal või kisti
lõhki metsloomade poolt.
Tuleriidad olid Nero aias valgusallikaks
Nero välispoliitika
Nero ei osalenud eriti riigiasjade korraldamises,
vaid tegeles parema meelega näitlemise,
kirjanduse, spordiga ja muude kirgede
rahuldamisega
Välispoliitiline olukord ei olnud just kõige parem
­ probleeme oli Britannias, Armeenias ja
Juudamaal
Britannia
Ülestõus roomlaste vastu ­ Icen'i kuninganna oli
vihane enda ja tütarde halva kohtlemise pärast.
Lühikese ajaga hävitati ja põletati maatasa
roomlaste linnad Camulodunum, Verulamium ja
Londinium
Tapeti oletatavasti ligi 70 000 roomlast.
Nero võimu langus
Nero suhted senatiga hakkasid halvenema
65. aastal tekkis esimene vandenõu Nero vastu,
mida juhtis senaator Gaius Calpurnius Piso
Keiser taheti tappa sama aasta aprillis Cerese
auks korraldatavate mängude ajal ja uue valitseja
pidi valima senat.
Nero võimu langus
Senati vandenõu luhtus ­ liiga palju inimesi
teadsid sellest, osalised reetsid end.
kõrgemate klasside liikmed käitusid alatult,
kaevates kaasosaliste peale ning surres häbis ja
hirmus.
13 inimest saadeti pagendusse ning 19 hukati või
sunniti enesetappu sooritama, nende seas ka Piso
Erilist kohtumõistmist ei toimunud ­ nendele,
keda Nero kahtlustas, kes talle ei meeldinud või
keda kadestasid tema nõuandjad, saadeti käsk
sooritada enesetapp.
Nero rahva ees
Rahva ees astus Nero
üles ,,armastatud
keisrina"
Teda võrreldi peamiselt
Heraklese ja Apolloga,
kuid samastati ka
päikesejumal Heliosega.
Uus vandenõu
66. aastal avastati uus vandenõu, mille
korraldajaks oli Annius Vinicianus
Nero ei usaldanud enam kedagi, isegi mitte
väepealikke
Kreekas olles kutsus ta enda juurde kaks
väepealikku ja sundis nad enesetappu tegema
Nero langus
Nero oli otsustusvõimetu ja nõrk.
Sabinuse väed hülgasid Nero ja näitasid toetust
senatile.
Senat mõistis Nero surma.
Nero oli sunnitud Roomast lahkuma
Nero surm
9. juunil 68 aastal tegi Nero enesetapu.
Viimased sõnad: ,,Qualis artifex pereo" (,,Milline
kunstnik hukkub!")
Nero keha matsid kolm talle noorusaegadel
lähedast naist
Nero surmaga lõppes Julio-Claudiuste dünastia
Kasutatud kirjandus
lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Keiser%20Nero.doc
http://www.roman-empire.net/emperors/nero-
index.html