Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti (11)

TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI
1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks…
Ühiskonna ärkamine:
*1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste ( Kabala -Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama.
* 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)-1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele.
* 23.august 1987.a Tallinna Hirvepargi poliitiline meeleavaldus -meeleavaldus korraldati MRP-AEG eestvedamisel,kus osales üle 2000 inimese.Kokkutulnud kõnelesid avalikult 1939.a Hitleri-Stalini sobingust ja selle tagajärgedest Balti rahvastele.Tegemist oli esimese senist reziimi vastutava poliitilise massimeeleavaldusega.Ajakirjanduses võeti ette ulatuslik propagandakampaania Hirvepargi meeleavalduse ja seal osalenute mustamiseks.Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine.
*1987.a Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS)-loodi 1987 a.lõpul,see selts ühendas muinsuskaitseklubisid.EMS on esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Samal ajal tõusis ka päevakorrale Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine.
Rahvarinde loomine:
*1988.a-selle aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul tpimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenium,millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi.Pleeniumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale,esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele.Loominguliste liitude ühispleeniumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas.
*Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks -EestimaaRahvarinne(ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon , demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris -novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.
Laulev revolutsioon :
*1988-selle aasta aprill oli tähelepanuväärne veel selletõttu,et Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp .Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu,mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisel.Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks,kus ligi 100 000 inimest (peamiselt noored) tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides.
*1988.a 23.juuni-Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sai sellel päeval sinimustvalge lipp taas eestlasre rahvuslipuks.Jätkus ajaloomälu teadvustamine,milles silmapaistvat osa etendas tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988.aasta septembris lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ”Eestimaa laul”.Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus.
Ühiskonna politiseerumine:
*1988.a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)-1988 a.augustis loodud esimene Eesti poliitiline erakond.Selle erakonna juhuiks sai teisitimõtleja Lagle Parek.ERSP sihiks oli omariikluse taastamine.
*1988.a oktoober,I Rahvarinde kongress(Rahvakongress)-kongressil võeti vastu suveks valminud liikumise üldprogramm,harta ja resolutsioonid.Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest ”Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele”.Resolutsioonis ”Enesemääramisest” fikseeriti,et Eesti ”poliitiline suveräänsus võib tänapäeva maailmas teostuda üksnes enesemääramisõigusel rajaneva sotsialistliku rahvusriigina”.
*1988.a suvi-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumis (Interliikumine);ning sama aasta sügisel moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN)-need organisatsioonid moodustati suurte üleliiduliste tehaste juhtide poolt.Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks.Terava kriitika alla võeti koostavad keele-ja kodakondsusseadused ning Rahvarinde tegevus.
Kodanike Komiteede liikumise teke:
*1989.a jaanuar, keeleseadus -selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse.Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Selle tähtpäeva elõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor .Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud:hakati nõudma Kirde-Eesti muutmist “autonoomseks oblastiks”,moodustati streigikomiteed ning valmistuti “nõukogude võimu kaitseks”.
*1989 a.suvi-kohalike nõukogude valimisseadus-selle valimisseaduse tekitas suur streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat.
*24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989.aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud,kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes,ning selle vastukaaluks algatasitki need organisatsioonid selle liikumise.Eesmärk oli selle poliitilise liikumisega Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel.Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani-Eesti Kongressi.
Moskva järelandmised:
*1989.aasta märts, rahvasaadikute kongressi valimised-valimised toimusid üle kogu Nõukogude Liidu.Sellest osavõttu ei suhtutud ühtemoodi.Rahvuslikud jõud leidsid ,et valimistel osalemine pole mõtekas ning seda tehes tunnistatakse Eesti kuulumist seaduspäraselt Nõukogude Liidu koosseisu.Aktiivsel lülitusid valimiskampaaniasse ka Moskva-meelsed ringkonnad ,kes lootsid üleliidulist tribüüni ära kasutada oma seisukohtade propageerimiseks ning toetuse leidmiseks.Kokku valiti Eesti rahvasaadikute kongressile 47 saadikut.
*23.august 1989.a-Balti kett-kett korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nõudsid Baltikumile vabadust.Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti,Läti,Leedu probleemide teadvustamisele maailmas,keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale.
IME majandusprogramm :
*1987.aastal kuulutati välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärk oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine .Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei olnud. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus .Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) konseptsioon .
Ülemineku perioodi väljakuulutamine:
*Välja töötati Eesti NSV välisministeeriumi põhimäärus, mille uueks välisministriks sai kirjanik L. Meri
*Järjest tähtsamaks oli muutunud ka tihenev Balti koostöö. Sama aasta lõpul sõlmis Eesti juba mitu koostöö-ja kubanduslepingut Gruusia , Ukraina , Moldova ja Tatarstaniga
*30.märts 1990-otsus Eesti riiklikust staatusest -sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,vapp,lipp) kasutamine ning sätestati,et kehtivad üksnes Eesti enda seadused.Eesti sisepoliitiline olukord jäi aga pingeliseks,kuna loodetud tegusat koostööd Eesti Komite,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud.
1991.aasta jaanuarikriis :
* 12.jaanuar 1991.a kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule-sellega tunnustasid mülemad pooled teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele.Ühtlasi tunnustati ka teineteist suveräänsete riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena.
Omariiklues taastamine:
*20.august-”Otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest”-selle otsuse võttis vastu Eesti Komiteega kokkuleppel Ülemnõukogu.Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus.Järgmisel päeval,21.augustil,taastati Lävi vabariigi iseseisvus ja ka Leedu deklareeris 1991.aasta augustis veel kord riikliku iseseisvuse taastamist.Selleks ajaks oli ka läbi kukkunud riigipäärdekatse Moskvas.