Absolutistlikud riigid (0)

Absolutistlikud riigid (näited)
Valitsemisviis
Mille tunnused on
a) Austria
b) Prantsusmaa
c) Saksa- Rooma keisririik
d) Venemaa
e) Hispaania
a) vastuseis individualismile
b) jagamatu , piiramatu riigivõim
c) merkantilistlik majandus (lk 180)
d) ametnikkonna kujunemine
e) alaline armee , üleminek sõjaväelisele kohustusele
f) ainuvõim
ABSOLUTISM e
absoluutne monarhia
Valgustatud monarhid (näited)
a) Katariina II (Venemaa)
b) Friedrich II (Saksa-Rooma)
c) Maria Theresia (Austria)
Kujunemise põhjused
a) kompaktsus , kindlate piiride väljakujunemine
b) ühendavat kristust asendas rahvusriigi idee
c) rahvuskeelte areng
d) filosoofide tõestus
Prantsusmaa
Inglismaa
Preisimaa
Austria
Millised olid probleemid?
Kuningasvõimu halvad suhed feodaalidega, katoliiklaste ja hugenottide vahekord , vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga
Parlamendi õiguste sätestamine; pidev võimuvõitlus; kodusõjad; konfliktid šotimaaga; tööstuslikud ja kaubanduslikud probleemid; majanduslikud probleemid; usutülid.
Suutmatus luua täitevvõimu asutusi ; haridustaseme madalus; nõrk sõjavägi; talupoegade halb olukord, sh toidu vähesus; konfliktid naaberriikidega
Türklased; järeletulijate puudumine troonipärijaks; pidevad erinevate rahvuste iseseisvuspüüdlused; Territooriumi laiendamine.
Mis neid probleeme põhjustas?
Eirnev arusaam feodaalidele antud võimu suuruest, usulised erinevused, hirm võimu nõrgenemise tõttu, ajalooline vaenlusus
Parlamendi ja kuningavõimu suhte lõpliku paika seadmise puudumine; järjepidevuse puudumine valitsemisaparatuuris
Ainuvõim; haridusele ei pööratud tähelepanu; vaidlused maa üle.
Mitmekesine rahvuslik kooslus ( ungarlased , tšehhid jt); türklaste pidevad katsed Austriat vallutada
Kuidas probleeme lahendada püüti?
Generaalstaadid , kõigi sisemaal olevate kindluste hävitamine, hugenottide vastupanu mahasurumine, Nantes ’i edikti tühistamine, intendandide ametisse seadmine kohalikuks valitsemiseks, edikt viljakaubanduse vabaduse kohta.
Õiguste Petitsiooniga (1628) määrati, et ainult parlamendi kinnitatud makse peab maksma ning laene tegema; parlamenti võis laiali saata vaid tema enda nõusolekul (1641); vaabariigi väljakuulutamisega (19. Mail 1649); Riiginõukogu loomine (täidesaatva võimu organ); Õiguste bill (1689); ususallivuse akt;
Loodi suur ja tugev armee (Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I); talupoegade tööpäevade vähendamine; uute toiduainete kasutuselevõtt (kartul); sõjad (Austria pärilussõda 1740 -1748 ja Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 ).
Pragmaatilise sanktsiooni väljakuulutamine, mis andis pärimisõiguse ka naistele; Ülestõusjad püüti maha suruda; sõjavägi reformiti (teatud summa maksmine sõjaväe jaoks, sõjaväekohustus); finantsreform (kehtestas üldise tulumaksu); tollipiiride kaotamine riigi sees; rahvakoolide võrgu laiendamine; tolerantsuspatendi välja andmine (seadus ususallivuse kohta).
Millised olid nimetatud riikide sarnased probleemid?
Pidev võimuvõitlus; sõjalised konfliktid naaberrahvastega;
Kuivõrd edukad olid need riigid oma probleemide lahendamisel? Tooge näiteid!
Suhteliselt ebaedukad, riik jäi meeletutesse võlgadesse õukonna raiskamise tõttu, hugenottide mahasurumine oli edukas, probleeme lõppkokkuvõtteks lahendada ei suudetud.
Parlamendi ja kuninga vahelised suhted sätestati rangemalt; parlamendi võim suurenes (Õiguste billiga näiteks vähendati oluliselt kuninga võimu); uute maksudega suudeti ka riigi rahamuresid vähendada.
Preisimaa sõjavägi oli see hetk Euroopa neljas; hariduse omandamisele ei pööratud tähelepanu ning see jäi ka norgu; talupoegade elu ei suudetud kergendada, sest feodaalid olid vastu
Türklaste rünnak suudeti tagasi lüüa (70000-meheline abivägi Baierist); uued maad Hispaania pärilussõjast; ebaõnnestusid Austria pärilussõda; edasiminek haridusalal.
Mille poolest erines nimetatud riikide valitsemine?
Täielik absolutism (kungingal ainuvõim, tihti valitses riiki ka kuningate suur ametnikkond)
Parlamentaarne monarhia (parlamendil seadusandlik võim, kuningal täidesaatev võim)
Täielik absolutism (Friedrich Wilhelm I moodustas tohutu sõjaväe ja selle nimel kogu riik toimis)
Valitsejaks keisrivõim, tugev keskvõim, omavalitsuslikul tasandil otsustamine puudus