Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 (0)

Jaanika Mardla ja Liina Mälgand
Eesti taasiseseisvumine 1985-1991
Perestroika
1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood.
Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna
võidurelvastumise järjekordse ringiga.
Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku
kasarmukommunismi taastamine.
Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine
poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga,
majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale.
Seda saboteeris parteibürokraatia.
Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid.
Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine
alustamine.
Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi.
Vastutasuks Läänelt majandusabi.
1989- 1990 ­ Saksamaa taasühines.
NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks.
Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades.
Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus
M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa.
1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele,
kahjusid likvideerima.
Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse
juurdumine.
Uus ärkamisaeg.
Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute
fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti.
Eestlaste poliitvangide vabanemine Vene vangilaagreist.
Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine.
23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP
salaprotokollide hukkamõistu.
Repressioonid korraldajate vastu leebed.
1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt.
Eesti Muinsuskaitse Selts- esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon.
Laulev revolutsioon
1988- Tartu rahu aastapäeva meeleavaldus.
EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas.
Loominguliste liitude ühispleenum.
Rahvarinde loomine- E. Savisaar.
1988- noorsoo kokkutulek
rahvuslike laulude
ühislaulmiseks lauluväljakul.
Toodi välja taas riigilipud.
1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi.
Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000
inimest.
Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks.
1988. aasta laulupidu.
Vastasseisu kujunemine
Interliikumine- Rahvarinde vastane.
Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks
sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit.
1989- Rahvasaadikute Kongress
16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline
istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon.
Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks.
Valimised Rahvasaadikute Kongressi.
TV kaudu - parlamendivaidlused.
Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal.
Uus suurlõhe
1989- Eesti kodanike komiteede liikumine.
Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus.
Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi.
24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34
kodakondsuse taotlejat.
Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel.
Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam.
Rahvarinde liider E. Savisaar sai peaministriks.
Arnold Rüütel- valiti tagasi Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks.
30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi
taasiseseisvumisega.
Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine.
Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu.
Iseseisvuse taastamine
1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide
seaduslikke valitsusi.
Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade
iseseisvust.
Impeeriumi jõuga kooshoidmise ennetamiseks
kuuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses.
1991- uus liiduleping, ei rahuldanud Kremli juhtkonda.
Korraldati sõjaväeline riigipöördekatse- augustiputs.
Osalesid tähtsamad NSV Liidu ametimehed.
Eestisse sisenes õhudessantvägede soomuskolonn.
Ülemnõukogu ja Eesti Komitee said omavahelistest vastuoludest üle.
20. august 1991 kuulutati Eesti vabariik iseseisvaks ja otsustati selle
uue põhiseaduse koostamiseks luua pariteetsetel alustel Põhiseaduse
Assamblee.
Aitäh!