UUED SUUNAD OOPERIS 18. sajandil (0)

1 Hindamata

UUED SUUNAD OOPERIS 18. SAJANDIL
Ajalooliselt määratletakse kunstis ja muusikas 18. sajandit klassitsismi ajastuks .
Ooper on alati olnud kalleim ja erilisem muusika - ja teatrižanr ning sellepärast oli ooper kuni 18. sajandi alguseni seotud õukonnaetendustega, mida esitati erinevatel õukonnapidustustel ning mida rahastasid aadlikud. See oli ka põhjuseks miks ooperid vastasid kõrgaadli kunstimaitsele. Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria , siis 1730 . aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul.
Tuntuim ballaadooper, mis vastandus tõsisele itaalia ooperile oli 1728 . aastal Londonis lavastatud ,, Kerjuseooper “, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Cristoph Pepusch, teksti kirjutas John Gay.
18. sajandi keskel hakkasid ühiskonnas toimuma valgustusajastu sotsiaalsed suundumused, mis kajastusid ka stiilimurrangutena ooperites . 18. sajandi keskel tõusis tõsise ooperi kõrval esile laulumäng ja koomiline ooper – opera buffa . Opera buffa eelistas igapäevasemaid ühiskondlike teemasid ja tõi vaataja otse selle keskele. Retsiatiivid – aariale eelnev kõnelaul asendati kõnedialoogidega. Lihtsate aariate meloodiad vältisid 17. sajandi baroki toredust.
Koomilise ooperi tegelaskujud olid lihtsad madalast seisusest inimesed. Nende käitumiste ja armastusstseenide lihtsus vastandusid teravalt ja selgelt ooperi peategelastega. Selline ülesehitus rõhutas peakonflikti ülevust - hea ja halb, tark ja rumal.
Sageli etendati naljakaid ja põhioopereid parodeerivaid stseene - intermeediume tõsise ooperi vaatuste vaheaegadel. Parodeerivad näitlejad olid pärit Itaalia linnateatri maskikomöödiatest – commedia dell ` arte. Intermeedium ja commedia dell` arte olid hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad.

Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga
Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,, Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist (Wasungen), kus ta sündis kantori ( kantor - kiriku eeslaulja , koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures) pojana. Muusikuna oli ta seega pärit kesksaksa kantoraaditraditsioonist, kantorid või organistid said ka tema neljast vennast. Ta õppis Leipzigis ja Jenas teoloogiat, ent sai 1671. aastal Gothas hoopis õukonnalauljaks. Sellest algas tema kiire muusikukarjäär, mis sidus teda esmalt mitmete Põhja-Saksa linnadega. Ajaloos on sageli selliste üksikisikute roll väga suur ning kümme aastat Tallinnas tegutsenud Meder oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades.
Võrreldes Itaaliaga hilines ooperikunsti sünd Saksamaal ligi sajandi. Ooper sündis saksa kultuuris kolmes variandis: õukonnaooperina 1670. aastate lõpul mitmel pool üheaegselt, linnakodanike avaliku teatrina 1678. aastal Hamburgis ning kooliooperina 1680. aastal Tallinnas.
Tallinn tõusis omaaegses Põhja-Euroopa muusikapildis nii tähtsale kohale mitmel põhjusel : arvatavasti oli ideoloogiline surve siin kindlasti väiksem kui protestantlikul Saksamaal, eriti sealsetes ülikoolilinnades. Samas suutis Tallinn ilmselt mõjutada vanade hansasidemete (Hansa Liit - 13. ja 17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit) kaudu tolleaegse Euroopa muusikamaastikku ilmselt hoopis tugevamalt, kui on teada väheste säilinud ajalooliste dokumentide põhjal. Selliste sündmuste puhul on väga suur ka üksikisiku rollil ning u kümme aastat Tallinnas tegutsenud Johann Valentin Meder oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades.

Esimesed klassikalised ooperid
Esimese klassikalise koomilise ooperi lavastas Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna“ (La serva padrona) 1733. aastal. Peategelaseks on rikas ja ahne vanahärra, kes ihaldab oma noort teenijatüdrukut.
Giovanni Battista Pergolesi – Itaalia helilooja , viiuldaja ja organist
18. sajandi keskel sai alguse Saksa ja Austria laulumängud – singspiel . Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Inglismaa laulumängud. Inglismaal oli vastavaks žanriks ballaadooper – rahvalik muusika. Prantsusmaal koomiline ooper – opera buffa. Saksamaal olid laulumängud pigem rahvalikud üritused. Austrias toetas teatrit keiser Joseph II ning sellepärast laulsid etendustel kutselised ja muusikaliselt kõrge tasemega ooperilauljad.
Näitena võib tuua Mozarti laulumängud – singspielid ,,Haaremirööv“ ja ,,Võluflööt“, ,,Sevilla Habemeajaja".
18. sajandi teisel poolel reformiti tõsist ooperit – opera seri. Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat.
Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes püüdis orkestrisaatega aariat (ulatuslik soolonumber koos saateorkestrtiga) ja retsitatiivi (aariale eelnev kõnelaul) ühendada dramaatiliseks kõnelauseks. Gluck muutis ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühtesse uudsesse stiili. See oli iseloomulik kogu klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust.
Tuntuim ja ajastule omasem on Gluck`i loodud ooper ,, Orpheus ja Eurydike“ III vaatus , aaria ,,Che faro senza Euridice“. Koos Ranierin de`Calzabig´iga kirjutasid nad balleti ,,Don Juan ”, millest sai oluline reformija balletiajaloos.
Christoph Willibald Gluck – klassikalise ooperi reformija. Maali autor: Joseph Duplessis, 1775.
Klassitsismiajastu tõi kaasa päris palju muudatusi muusikas. Kõige märgatavam ja olulisem oli muusika olemuse muutumine lihtsamaks ja selgemaks. Klassitsismi muusikale lisasid värvi ka kolm Viini heliloojat: Mozart , Haydn ja Beethoven .

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 2 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raili93 Õppematerjali autor

Uued suunad ooperis 18. sajandil ooper sajand muusika Kerjuseooper aariale eelnev kõnelaul commedia dell` arte

Sarnased õppematerjalid

docx

Klassitsimi ajajärku hõlmav kontspekt.

KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega.

Muusikaajalugu

docx

Klassitsism kui kunstisuund

Muusikaajalugu

docx

Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand

● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Tekkisid uued zanrid (instrumentaalmuusikas): - SONAAT: 3-4 osaline, 1-2 pillile - KEELPILLIKVARTETT: 4-osaline, keelpillikvartetile - SÜMFOONIA: 4-osaline, sümfooniaorkestrile ● Hakati korraldama avalikke kontserte ● Hakati välja andma suurtes tiraažides muusikaõpikuid ja nootide trükkimine laienes tohutult ● Tavakodudes hakati jälle rohkem muusikat tegema ● 18

Muusikaajalugu

doc

Klassitsim muusikajaloos.

Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 1760 võib nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja zanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Süvenes homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad selle saate ehk on saatehääled) ning üha enam hakati rõhutama muusika tonaalsust ehk

Muusikaajalugu

docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming

Muusikaajalugu

doc

Varane ooper

pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett

Ooper

doc

Fakte muusika ajaloost

Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama kontserte, kus laulu ja pillimängu esitati ka ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes.

Eesti keel

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid