Millised arengud on valitsenud Euroopa Liidu laienemises? (0)

Essee
Ülar Sauna
36
10.02.2009
Euroopa oli majanduskriisis ja teda sai abistada ainult USA. Trumani doktriini järgi hakkas USA abistama kõiki kommunistliku ekspansiooni ohtu sattunud riike. Marshalli plaaniga andis USA 1948-52 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest.Tänu ameeriklaste abistamisele sai võimalikuk Euroopa ühendamine.
Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Prantsuse välisminister Robert Schumani ettepanekul. ESTÜ loodi kindlasti sellepärast, et see oli vajalik nii majandusele kui ka julgeolekule.Ma arvan, et kindlasti oli söe ja terase tootmine oluline sõjalise jõu seisukohalt,sest ilmselt valmistati terasest enamik sõja relvastusest ja varustusest.
ESTÜ leping kirjutati alla 1951. aastal Pariisis ( jõustus 1952. aasta juulis). Leping sõlmiti 50 aastaks. Asutajaliikmeid oli kuus – Belgia, Holland , Itaalia, Luksemburg , Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariik. Seega ühendati riigid, mis olid II maailmasõjas omavahel sõdinud või sõjas kannatanud eesmärgiga vältida nende edaspidiseid konflikte. 1973 – liitusid Suurbritannia , Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi põllumajandustoodete ekspordil, mis oleks juhtunud Taani mitteliitumise ja Suurbritannia liitumise korral. 1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta.
1986 – liitusid Hispaania ja Portugal . 1995 – liitusid Soome, Rootsi ja Austria Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tšehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Jaanuar 2007 – liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi.
Kopenhaageni kriteeriumid
1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: “Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks.” Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks:
1) poliitiline kriteerium : stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse.
2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus , suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega.
3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused.
2004.aastal ühinenud riike peeti sobivaks Euroopa Liitu kuuluma sellepärast, et EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust , sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda.Tulevased kanditaat riigid on: Türgi, Makedoonia ja Horvaatia.
Türgil on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas ta1987.Ma arvan, et Türgi ei sobiks EL-i, sest nende õigussüsteem ei ole minu arvates päris õige.Ma arvan, et ei ole hea kui seal elavad inimesed saavad Euroopas vabalt liikuda .