Ruumiline planeerimine seminar 3 (0)

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Ül.3
Kodutöö õppeaines Ruumiline planeerimine
Kodukandi lühikirjeldus- Meegomäe küla
Koostaja :
Tartu 2013

Sisukord

Asukohaskeemid 3
Ala piiritlemine 4
Meegomäe kirjeldus 5
Meegomäe ajaoolone taust 8
Kasutatud allikad 10

Asukohaskeemid

(Meegomäe küla)
(Minu kodukant lähemalt)

Ala piiritlemine

Elukohaks on mul Meegomäe küla ja ala piiritleksin nii:

• Põhjast piiritleb ala minu jaoks mets, kuna tavaliselt liigun autoga mööda autoteed .
  
• Lõunast piiritleb ala heinamaa , kuna ma lõuna poole väga ei satu lõppeb minu koduala heinamaaga.
  
• Idast piiritleb ala Kose -Käbli maantee , mida mööda sõidan linna.
  
• Läänest piiritleb ala mets.
  

Elanikke on külas 2011 aasta seisuga 373. Tegemist on suvilate piirkonnaga, kuid paljud on ehitanud oma suvilad püsielumajadeks. Suviti elab Meegomäe külas rohkem rahvast, kuna lisaks elumajadele on siin ka palju suvilaid.

Meegomäe kirjeldus

Meegomäe on väike küla, kus on vähe elanike. Külas on väga palju rohelust ja maalähedust. Küla piiritleb igast küljest mets, kus on mõnus jalutamas käia. Kokkusaamiskohaks on Hämsa Kõrts, kus toimuvad ka koosolekud ja erinevad küla üritused. Elanikud on väga kokkuhoidvad. Noored käivad suviti ujumas Pütaljärves ja pallimänge mängitakse Hämsa kõrtsi alal. Rekveatiivseks kohaks on Hämsa kõrts, kus käib suviti palju turiste. Küla probleemseks kohaks olid talvel teed, kuid nüüd on põhitee korda tehtud ning muret valmistavad ainult väiksemad teed. Varem oli probleemiks ka tänavavalgustus, kuid nüüdseks on see olemas. Probleemiks on ka tänava nimede puudumine, kuid usun, et ka see probleem leiab lähiajal lahenduse.
Minu jaoks kirjeldab Meegomäe küla turvalisus, maalähedus ja kokkuhoidvus.
Tähtsaim motoriseeritud liiklustee on Kose-Käbli maantee. Metsateedel saab liikuda nii jalgrattaga kui ka jalgsi . Sõlmpunktiks on Hämsa kõrts. Maamärgiks on kaasik minu maja kõrval, teist sellist kaasikut Meegomäe külas pole. Kuna Meegomäe külas tänava nimesid pole, ei oska ma küla piirkonniti ära jagada , minu jaoks on see küla üks tervik.
Küla plussideks on :

• kokkuhoidvad elanikud
  
• looduslähedane keskkond
  
• turvaline ( naabrivalve )
  
• Võru linnale väga lähedal
  
• metsas on võimalik tegeleda tervisespordiga
  
• palju erinevaid üritusi külas, nii lastele kui ka täiskasvanutele
  

Küla miinusteks on:

• mõned teed on väga kitsad , suvel mahub autoga liiklema, kuid talvel on vahepeal mõned väiksemad teed suletud
  
• tänava nimede puudumine
  
• ülekäiguradade puudumine
  
• bussipeatus liiga kaugel
  
• pood kaugel
  

2009 aastal kohtusid mõned külaelanikud, et kaardistada soovitavad tegevused 2009 ja 2010 aastateks (uuemat infot kahjuks ei leidnud). Planeeritavad tegevused (millest paljud on juba täide viidud ):

• Iga kuu teine pühapäev külarahva kohtumised Meegomäe Külakeskuses (Hämsa Kõrts)
  
• Seltsi kodulehe loomine
  
• Meegomäe küla ajaloo kohvitund
  
• Küla sümboolika konkurss
  
• Arengukava koostamine
  
• Skatepargi loomine
  
• „roheline” lasteaia- ja koolitee Puigale
  
• Talvine teede hooldus
  
• Puiga spordikeskuse aktiivne kasutamine kolmapäeviti
  
• Valgustus , teed külas
  
• Viidamajandus
  
• Traditsioonilised spordi- ja kultuuriüritused jooksvalt
  

Aastaks 2023 võiks Meegomäe küla elanike arv suureneda , pood võiks olla külas sees, bussiliiklus võiks olla suurem ja kõik eelnevalt välja toodud miinused ja probleemid võiksid olla lahendatud .
All järgnevalt on pildid, Meegomäe küla põhi liiklemise teest, minu kodu sissesõiduteest, ja ka küla kogunemiskohast Hämsa kõrtsist.
(Pildil on näha korda tehtud põhitee)
(Pildil on näha minu kodu sissesõidu tee )
(Pildil on näha Hämsa kõrts, mis on ka küla kogunemiskohaks)

Meegomäe ajaoolone taust

Meegomäe küla ajaloo lühiülevaade Vaike Reiali kogutud materjalide põhjal
(oktoober 2009)
Meegomäe põlisküla asub ca 5 km Võru linnast läbi Kubja (Kubija) metsa Suure Munamäe suunas. Praegusel ajal on Meegomäe nimi antud Lahingukoolile, mitmele endisel ajal hoopis teist nime kandnud külale ( Antsu , Raudsepa, Rootsi, Väha, Hindo jt) ja ühele aianduskoperatiivile. Põlisküla asub Meegomäe nimelise mäe lähistel.
On väidetud, et Meegomäe on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi- järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved , orud ja muud alad, mis võisid vanasti olla veega täidetud- seega tõhus kaitse vaenlase rünnaku vastu. Üheski kirjalikus allikas Meegomäe linnamäge nimetatud ei ole. Küll aga kirjanduses mainitud , et muistne maalinn asus Raudsepa ja Rootsi küla vahelisel mäekünkal metsa sees.
Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684 .aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet.
Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel ) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse . (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 
1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos , mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile.
All on välja toodud pilt, minu poolt valmistatud Lynchi meetodil mälukaardist.
(Lynchi meetodil valmistatud mälukaart)

Kasutatud allikad

• Meegomäe küla kodulehekülg. Kättesaadav: http://meegomae.weebly.com/ (Viimati külastatud 24.11.13)
  
• Pildid: https://maps.google.ee/