Lydia Koidula referaat (0)

Tsirguliina Keskkool
Referaat
Lydia Koidula
2012
SISUKORD
1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3
2. Sisu............................................................................................................lk 4
2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5
2.2 Looming....................................................................................................lk 6
3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7
4. Lisad..........................................................................................................lk 8

1. SISSEJUHATUS
Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud palju tema luuletusi. Üheks lemmikuks on luuletus „Kodu“. Lydia Koidula kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen . Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843.
3
2. SISU
2.1 ELULUGU
Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson ) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel , õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. „Perno postimehe“ toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse – algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma „Eesti Postimeest“. Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. Hoogne osavõtt „Vanemuise“ seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg ’is ja Viinis . Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.Vändra lähedal Vändra-Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Lydia lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik ( luulekogu "Emajõe ööbik"1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg ", "Säärane mulk ") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4näidendit, 7 artiklit , 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse . 21, novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 13. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878 aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna.
4
2.2 LOOMING
Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule. Luuletajana esinemist alustas Koidula „Eesti Postimehes“ 1865, oma anonüümses esikkogus „Waino-Lilled“ (Kuressaare 1866) järgis ta mõneti veel saksa biidermeierliku luule tundlev-idüllilist laadi (osa värsse tugineb võõrastele eeskujudele). Üksikuis luuletustes aga hakkas juba kõlama isamaa-teema, osutades Koidula tõelisele kutsumusele. Anonüümses kogus „Emmajõe Öpik“ (Tartu 1867; kaanel 1866) esinebki ta eelkõige just rahvusliku laulikuna, kelle romantiliselt ülevais värssides leidsid väljenduse uuele, teadlikule elule ärkava rahva tunded ja mõtted. Kirjanduslikke mõjutusi sai Koidula tollal peamiselt saksa revolutsiooniliselt romantikuilt, valdav on seejuures aga ajastu isikupärane tunnetus ja hingestatud kaasaelamine kodumaa saatusele.
Peale Koidula surma avaldatud teosed

• 1934"Valitud laulud"
  
• 1943"Valitud luuletused"
  
• 1948"Valik luulet"
  
• 1949"Valitud luuletused"
  
• 1957"Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid
  
• 1967"Väike luuleraamat "
  
• 1969"Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne)
  
• 1978,1993"Mu isamaa on minu arm"
  
• 2005"Löö, süda, õitsele!"
  
• 
  

5
3. KOKKUVÕTE
Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud kahekümne viiele tema tekstile . Lydia Koidula suri 43 aastasena 1. augustil 1986 vähki. tema põrm maeti Kroonlinna, 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule.
6

4. LISAD

Lydia Koidula saja kroonisel.
Lydia Koidula mälestuskivi.
Lydia Koidula.
7
5. KASUTATUD KIRJANDUS
www.wikipedia.org
www.google.ee
miksike.ee
8