1918 aasta kevadel üritasid balti riigid oma iseseisvust kuidagi säilitada, aga 12. aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rau...
· 3. juulil sõlmiti vaherahu, millega sakslased tõmbuvad Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Landeswehr´i sõda · Oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. · Saksamaa alustas pealetungi Limbazi ja Stalbe suunas, vallutades samal päeval ka Vidrizi. · 20. juuni ründas Rauddiviis kaitsepositsioonidel olevat Eesti 9. polku, rünnak löödi tagasi · Stalbe suunal vallutas Rauddiviis ka Straupe. · Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul, Landeswehr´i väed ründasid Eesti ja Läti vägede positsioone Rauna jõel. · Tänu appi tulnud kahele soomusautole suutsid eestlased oma positsioone kaitsta, samuti lasid eestlased alla ühe madalalt lendava saksa lennuki. Vabadussõja tagajärjed
minna vastu Inglismaaga. 3. Sõjaväe ülemjuhatus saadi paika, moodustati peastaap ja sõjavägede ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner, kes oli väga õnnestunud valik. Varakevadeks (1919 märts) oli Punaarmee Eesti piiridest välja aetud. Landeswehri lahing Rahvavägi tahtis Punaarmee tõrjuda võimalikult kaugele Eesti piiridest. Punaarmee välja tõrjumiseks pöördus Läti valitsus Saksa väejuhatuse poole. Saksamaalt saadeti üksus Lätile appi(Rauddiviis). Baltisakslastest moodustati Landeswehr(maakaitse). Saksa väed ajasid Punaarmee Läti piiridest välja. Läti valitsus pöördus Eesti poole abiga. Võnnu all kohtusid Eesti ja Saksa väed. Lõpuks puhkes relvakonflikt. Põhilised lahingud käisid Võnnu(Cesis) pärast. 23 juuni 1919 löödi saksa väed lõplikult puruks. 1919 üritasid Punaarmee uuesti Eestisse tungida. Oktoobris algasid juba rahuläbirääkimised. Rasked vaidlused peeti piiride pärast
a mais, mil esimese löögi andis Vene valgetele Põhjakorpus. Kasutades ära vastase ridades tekkinud segadust, ründas Rahvavägi Kagu-Eestit, kus suur osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle tulid. Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks.
põhiseadust *maaseadus võeti vastu 1919 a oktoobris *põhiseadus võeti vastu 1920. a juunis 39. LANDESWEHRI SÕDA 1919 Landeswehri sõja põhjused *1919 a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. *Lätis oli 1918 a nov võimule tulnud Kärlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis. * Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim. * von der Goltz korraldas riigipöörde ja seadis Ulmanise asemele ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse.
Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt moodustatud eesti rahvusväeosa,suur osa tule Eesti Vabariigi poole üle LANDESWEHRI SÕDA Rüdiger von der Goltzi juhtimisel tegutsenud Landeswehr kukutas Läti rahvusliku valitsuse nõuti eestlaste lahkumist Põhja-Lätist (toetasid Läti seaduslikku valitsust) juuni 1919 esimesed relvakokkupõrked Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel 23
a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni eestlased vallutasid Võnnu. 1919
a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919
Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23
veebruaril 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Landeswher oli Balti-Sakslastest koosnev maakaitsevägi. Rauddiviis oli Saksa vabatahtlikest loodud üksus. Neid mõlemaid juhtis Rüdiger von der Soltz.
Tõnisson hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa- Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde,
vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha. Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks
oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt) Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02
Laidoner otsutas, et kui viia sõjategevus Läti ja Vene aladele jääks võitluste raskus Vene valgetele ja Läti rahvusväeosale. Nii oligi ja tänu valgete tekitatud segadusele vallutasid eestlased Pihkva. Ka löök lõuna suunas osutus edukaks, ning Rahvavägi sundis enamlased Riia lähistelt põgenema. Lätil oli oma iseseisvuse kaitsmisega veel suuremad probleemid. Läti kutsus enamlaste tõrjumiseks appi Saksamaa, appi saadeti Rauddiviis. Balti-sakslastest moodustati Landeswehr. Saksa väed ajasid punased Läti piiridest välja, kuid keeldusid võimu Läti valitsusele tagasi andmast. Nüüd pöördusid lätlased Eesti poole. Eesti ja Saksa väed kohtusid Võnnu all, puhkes relvakonflikt, põhilised lahingud käisid Võnnu pärast. 23. Juunil 1919 lõid Eesti väed Landeswehri Võnnu all puruks (võidupüha), Eesti vägi surus Landeswehri Riiani. Siis kirjutati alla vaherahule ja võim anti taas lätlastele tagasi
moodne st. parem kui Punaarmeel o Eesti rahvavägi suurenes sõja kestel mõnelt tuhandelt rohkem kui 80 000 meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga. · Eesti ja Saksa väeosad kohtusid Võnnu all, kus puhkes relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana (05.06. 1919 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919
moodne st. parem kui Punaarmeel o Eesti rahvavägi suurenes sõja kestel mõnelt tuhandelt rohkem kui 80 000 meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga. · Eesti ja Saksa väeosad kohtusid Võnnu all, kus puhkes relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana (05.06. 1919 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919
suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 4 LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT 1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale.
Esimesena läks pealetungile Vene Põhjakorpus. Rünnak sujus edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile Pihkva all, Pihkva vallutati. Lõunarindel kujunes Eesti ratsaväe läbimurre oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt. Peamisteks kaitsjateks enamlaste eest kujnesid Balti Landeswehr ja Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris Rügiger von der Goltz. Aprillis teostasid sakslased Lätis riigipöörde. Pärast Riia vallutamist pöördusid sakslased põhja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus von der Goltzi rügemendid Võnnu all tagasi (Võidupüha 23 juuni). Sakslasi jälitati kuni Riiani, vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Kurss rahule 1919 suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit
veebruaril 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Landeswher oli Balti-Sakslastest koosnev maakaitsevägi. Rauddiviis oli Saksa vabatahtlikest loodud üksus. Neid mõlemaid juhtis Rüdiger von der Soltz. EESTI VABADUSSÕDA 19181920 JA TARTU RAHU 2.veebruar.1920 Esimese maailmasõja käigus lagunes suurim koloniaalvõim Euroopas Vene impeerium - , mille varemetele seni ikestatud rahvad asutasid oma riigid. Nende hulgas oli ka 24.veebruaril 1918. a väljakuulutatud Eesti Vabariik. Kui Saksamaa oli 11
Rauddiviisi näol. Neid jõude juhtis kindral Rüdiger von der Goltz, kogenud sõjamees, kes veidi varem toimunud Soome kodusõjas oli juhtinud valgete vägedele appi saabunud Saksa ekspeditsioonijõude ja keda võis lugeda üheks iseseisva Soome riigi päästjaks. Läti Vabariigi alguspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasi rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes ja selles olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele. Baltisakslased ei kavatsenud lätlasi kaitsma jäädagi, vaid soovisid saksaläti riiki, mis vähemalt mõnes osas meenutaks luhtaläinud Balti hertsogkonda. Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovile sel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse
tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus
Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu
Vaherahu hakaks kehtima 3 jaanuar 1920, millega oli ka Vabadussõda lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23
välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest. Landeswerhi sõda Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz. Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juulit hakati hiljem tähistama kui võidupüha. Kurss rahule 1919
1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935
Eesti väeüksused sakslasi, kus nad paiknesid headel positsioonidel Esimese maailmasõja kaevikutes. Lahing kestis hilise ööni, mil sakslased positsioonid maha jätsid ja taganesid. 26. juuniks jõudsid Eesti väed Ropazi alla. Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Rauddiviis oli asunud positsioonidele Daugava jõe lähedale, jäädes väikeste, kuid kõrgete looduslike kallastega jõe läänekaldale. Lisaks olid väeüksused saanud täiendust Riias ja Ogres reservis olnud vägede arvelt. Hoolimata headest positsioonidest, mis pakkusid eeskätt ideaalseid looduslikke veetakistusi, oli sakslaste moraal väga madalale langenud. Kuigi ka Eesti väed said täiendusi, oli neil probleeme varustusega, kuna rinne oli väga kiiresti liikunud ning peamine varustuskanal,
1. veebr. puhastati venelastest Valga ja Võru 4. veebr. kord majja Petseris veebruaris põhilahingud lõunarindel mitmed punaste läbimurded, mis suudeti peatada, ägedad lahingud Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all, kus murtigi venelaste rünnakuhoog. veebruaris enamlaste õhutusel mäss Saaremaal, allasurumiseks kasutati repressioone. mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus. juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu. novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla.
miinipildujaid ja muud sõjavarustust. 9.polgu, eriti aga selle 3. roodu kallaletung 23. juuni õhtul Engelhardshofi juures on näide selle kohta, mida võivad korda saata ka arvult ja sõjatehniliselt nõrgemad väed, kui nad on vastasest moraalselt tugevamad. Et kindlustatud positsioone ei kaitse mitte traattõkked, vaid nende taga olevate vägede vankumatu tahe võidelda lõpuni, seda tõendab Rauddiviisi tegevus Engelhardshofi all. Võidelnud senini edukalt enamlaste vastu, sattus Rauddiviis Lemsalu ees ja Stolbeni all ootamatult meie vägede hoobi alla. Rasked kaotused mitmepäevastes veristes võitlustes ja väsimus viisid Rauddiviisi lõpuks seisukorrani, et see väekoondis kaotas ajutiselt oma lahinguvõime. Rauddiviisi sisemist laostumist kiirendas meie vägede äärmiselt aktiivne tegutsemisviis: energilised vastulöögid ja järelejätmatu jälitamine koos alaliste kallaletungidega tiibadele ja selja taha, mis röövisid sakslastelt täielikult
Loodearmee (mobilisatsiooni ja PA ülejooksikute arvel paisuv) moodustas otsekui puhvri Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel eestlastel oli aega riigi ülesehitamiseks ja piiride kindlustamiseks. Landeswehri sõda : Eesti toetas ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma alal läti väeosi. Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased
Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.
Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Kolm kuud väldanud lahingutes jäi peremeheks siiski Rahvavägi. Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. aasta mais. Rahvavägi vallutas Pihkva. Punaarmee sunniti põgenema, hävis Läti Nõukogude Vabriik. Landeswehr´i sõda 1918. aasta lõpul kuulutati välja Läti Vabariik. Läti kaitsejõudud: Balti Landeswehr (baltisakslastest), Rauddiviis (saksa vabatahtlikest). Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz. Loodeti sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi riikide vastu. Lätis korraldati riigipööre. 1919. aasta juunis toimusid Võnnu lähedal esimesed kokkupõrked. Sakslasi saatis edu ning nad vallutasid Võnnu linna. Landeswehri sõja teiseks etapiks oli Võnnu lahing, mis kestis 4 päeva. Algas sakslaste pealetungiga, kuid nad taandusid. 23
tahtmist mööda korraldada. Vabadussõjas võitles Eesti mees oma kahe ajaloolise vaenlase, venelastest enamlaste ja balti aadlikest sakslaste vastu. Raskete kaotuste hinnaga surusid Eesti väeosad 1919. aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust baltisakslaste Landeswehr, liikudes Eesti piiri poole ning vallutades Põhja-Lätis asunud Võnnu linna. 23. juunil toimus ajalooline Võnnu lahing, kus Landeswehr ja Rauddiviis said lüüa, ning järgnenud rünnakute käigus jõudsid Eesti väed Riia alla välja. Tänu eestlaste edukale sõjategevusele Lätis, sai võimu juurde Läti esimene president Karlis Ulmanis ja taastati Läti Vabariigi iseseisvus. 2. veebruaril 1920 alla kirjutatud rahulepinguga tunnustas Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik Eesti iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis Venemaal olid Eesti maa ja rahva kohta olnud.
Ainus sõda ajaloos, mille eestlased on võitnud! Eesti Vabariigil oli Vabadussõjas 2 põhivaenlast: 1) Nõukogude Venemaa, temaga sõdis Eesti novembrist 1918 kuni veebruarini 1920. Sealhulgas novembrist 1918 kuni veebruarini 1919 sõdis Eesti Vabariik vormiliselt Eesti Töörahva Kommuuniga 2) Landeswehr /landesveer/, sõditi juunis-juulis 1919. Landeswehri sõjas sõdisid Eestiga vabatahtlikud Saksamaalt (Rauddiviis) ja kohalikud baltisakslased (Balti Landeswehr) Oli veel üks veidi väiksem vastane Eestil Bermondt-Avalovi väed, nendega sõditi 1919 oktoobris. Sinna kuulusid vene valgekaartlased ja baltisakslaste riismed. I Vabadussõja algus. Eesti Töörahva Kommuun Kui 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, tühistas Nõukogude Venemaa Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude
Tallinna Inglise laevastikueskaader, aastavahetuseks jõudsid appi ka Soome, Rootsi ja Taani. Samas halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugel oli varustamine raske, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus, juhtkond ei saatnud täiendavaid vägesid. Landeswehr Lätil oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Varem moodustatud polgud asusid enamlaste poolele, Läti peamisteks kaitsjateks jäid baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikes Rauddiviis. Aprillis korraldasid sakslased Riias riigipöörde. Saksa väed kohtusid Võnnupiirkonnas aga Eesti Rahvaväe eelosadega, kes nõudsid nende tagasitõmbimist. Juuni algul puhkes tõsine konflikt. Neljapäevases võitluses Võnnu all aga jäid eesti väed peale ja 23. juunit tähistatakse Võidupühana. Sakslasi jälitati Riiani ja Lätis taastus vana valitsuse võim. Seda eestlaste võitlust Läti pinnal nimetatakse ka Landeswehri sõjaks. Tartu Rahu
ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda (1919 juun lõpp – juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr- Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. Landeswehr korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K.Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksa-meelse A.Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu (Cesis) ümbruses toimunud lahingutes (Võidupüha - 23
ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda (1919 juun lõpp juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr- Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. Landeswehr korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K.Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksa-meelse A.Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu (Cesis) ümbruses toimunud lahingutes (Võidupüha - 23
2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust 3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan 4. Balti hertsogiriik - baltiskaslaste poolt valitsetud riik, mis oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala 5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
1918. aasta lõpul välja kuulutatud Läti Vabariigil olid iseseisvuse kaitsmisega veelgi suuremad probleemid kui eestlastel. Kuna Esimeses maailmasõjas osalenud Läti kütipolgud olid astunud enamlaste teenistusse, pöördus Karlis Ulmanise valitsus abipalvega sakslaste poole. Saksa valitsus, kartes Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale, oligi nõus lätlasi abistama ning nii kujunes Läti kaitsejõudude tuumikuks baltisakslastest koosnev Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Kuna Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende ambitsioonikate plaanide täideviimisel üksnes tüliks, siis lasi Goltz end mõjustada nendest baltisaksa ringkondadest, kes unistasid ikka veel Balti (hertsogi)riigist. Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis
väeosi. Muidugi ei tahetud seda ainult omakasupüüdmatutel ajenditel: ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. Lätis oli tekkinud väga keerukas poliitiline ja sõjaline olukord. Erinevalt Eestist polnud Saksa väed sealt lõplikult lahkunud, vaid ainult taganenud enamlaste survel Kuramaale. Läti Vabariigi relvajõud olid napid, rinnet Punaarmee vastu hoidsid baltisakslastest LandesWher ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis kindral R. von der Goltzi juhtimisel. Esimesest kaotusjärgsest ehmatusest toubunud Saksamaa klammerdus idas oma vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud
Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. Otto Strandmann: Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja: Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K
14. jaanuaril vabastati Tartu peale Paju lahingut suundus rinne Venemaa pinnale, kus vallutati Pihkva ning jõuti Petrogradi lähedale 46. 47. Landeswehri sõda 1919.a. algul oli Läti aladel moodustatud Landeswehr – kohalikest vabatahtlikest baltisakslastest maakaitsevägi Landeswehri kõrval moodustati Rauddiviis – vabatahtlikest riigisakslastest ohvitseridest ja sõduritest Juhiks määrati kindral Rüdiger v.Goltz Aprillis korraldati riigipööre, mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus Eesti väed olid tõrjunud enamlaste väed Lõuna-Eestist Põhja-Lätisse, siin kohtuti Landeswehriga Olulisemad lahingud Võnnu (Cesise) all Eestlaste sõjavaimustus
ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlaste territooriumile. Eriti edukas oli pealetung PõhjaLätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda 1919 juuni juuli algus: Sõda puhkes PõhjaLätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel Mõiste: Landeswehr Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K. Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksameelse A. Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja PõhjaLätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu ümbruses toimunud lahingutes ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma. 6) Kaitselahingud Eesti piiridel 1919 sügis 1920 algus:
lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja-Läti aladel. 31. märtsil moodustati Läti brigaad, mille ülemaks sai kindral Jorģis Zemitāns ja mille tugevuseks oli umbes 9800 meest. Landeswehri sõja põhjused. Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) punaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa-Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus
Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid. Aprillis riigipööre, sakslameelsed tulid võimule. Nood pidid liikuma itta, aga tulid hoopis Eesti poole, mehed kohtusid Võnnus. Võnnu lahingus, mis kestis 4 päeva(võidupüha 23. juunil on selle võidu pühenduseks), suruti Goltzi juhitud mehed tagasi, eestlased jälitasid neid Riiani ja vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia eestlaste kätte sattumist
a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. *August Rei- sotsialistist Asutava Kogu esimees. *Otto Strandman- Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja. *Landeswehri sõda- Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K.
-30.09.1923 provotseeris Komintern kommunistliku mässu Bulgaarias. · 23.10.1923 Hamburgis kommunistide mäss Ernst Thälmani juhtimisel. · Osaliselt vastuseks sellele korraldasid natsionaalsotsialistid (Hitler, Luddendorf) 8.- 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi. · 1.12.1924 kommunistlik mäss Tallinnas (viimane Kominterni mässukatse). Natsionalistlikud jõud Saksmaal · Saksamaal oli palju vägesid jäänud idaaladele, millega liitusid paramilitaarsed üksused Rauddiviis/Landeswehr üks neist. · Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi puts). · 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha · 1921 mõrvati minister Matthias Erzberger ja 1922 välisminister Walter Rathenau · Vabakorpuslased ühinesid ka natsionaalsotsialistidega 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi ajal. Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte
Mai sõda Eesti piiridest välja + viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks + Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. + 5
Vaherahu ja Entente'i positsioon- Puhkenud relvakonflikti sekkusid Antandi esindajad, kelle vahendusel kehtestati 10. juunil relvarahu. Esialgu sakslased esitasid omapoolseid nõudmisi ning USA kaldus neid pooldama, kuid seoses Versailles' rahulepinguga teravnesid suhted ning pigem toetati eestlasi nüüd. Kuid nüüd Kindral Goltz kasutas saadud ajapikendust, et ettevalmistada uut peatungi nii, et on tegemist Eesti ja Läti vahelise sõjaga. Selle jaoks anti Balti Landeswehr ja Saksa Rauddiviis Niedra nukuvalitsuse alluvusse ja moodustati "Läti armee." Anti juurde raskerelvastust, laskemoona, muud varustust, teostati õhuluuret, koostati pealetungiplaane. Eesti väejuhatus koondas oma eliitüksuse valka. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga. Ründaja rollis olev Rauddiviis pidas Rahvaväega lahinguid
29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 eesmärk kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba. · Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing
Vabatahtlikke hakkas lisanduma. PA edenemine Kuramaa edelaosas suudeti seisma panna. Olukorda muutis sõjalises mõttes paremaks saksa vägede uue juhataja määramine ja kohalejõudmine. Selleks Lätis tegtsevate vägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor krahv Rüdiger von der Goltz, kes oli tuntuks saanud osalusega Soome kodusõjas. Vormiliselt oli ta 6. reservkorpuse ülem, mis koosnes 3 suuremast väekoondisest: 1) sa regulaararmee jäänused e 1. kaardiväe diviis; ca 5000 meest 2) rauddiviis, mis koosnes vabatahtlikest raudristi kavaleridest; ca 4500 aktiivset võitlejat, ülem major Joseph Bischoff 3) Von der Goltzi üldjuhtimisele allus Balti Landeswehr (mis koosnes baltisakslastest); ca 4000-4500 aktiivset võitlejat, eesotsas major Fletcher. Lisaks veel kümneid väiksemaid salku (,,vabakorpusi"), mis olid väga erinevas suuruses kompaniist rügmendini. Tuginedes nendele sõjalistele jõududele, otsutas von
annaabi.ee 
