Eesti Vabariigi väljakuulutamine (0)

Eesti Vabariigi väljakuulutamine
Edasised arengud
Suvel tekkisid ERE kõrvale ka teised poliitilised erakonnad. See tõi kaasa uute Eesti poliitikute esile tõusmise. Juulis tuli kokku ka äsja valitud Maapäev ja selle juurde moodustati täidesaatva organina Maavalitsus. Nagu Venemaal, hakkasid ka Eestis populaarsust koguma enamlased . Enamlaste loosungid üritasid meeldida kõigile. 1917 novembris toimus Oktoobrirevolutsioon Venemaal . Ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased. Eesti enamlaste kõrgeimaks võimuorganiks oli ESRK ( Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee) . Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist.Mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigiomandiks. Taga hakati kiusama poliitilisi vaenlasi . Laiali saadeti Maapäev. Enamik Maapäeva liikmeid jätkas tegutsemist põranda all. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. Iseseisvuse väljakuulutamiseks oli vajalik kaks momenti : iseseisvus tuli kõrgeimal tasandil välja kuulutada ja teiseks tuli välja kuulutada Asutava Kogu valimised, et töötada välja põhiseadus.
Kumbki eeldus ei olnud reaalselt teostatav. 15 novembril tulid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Pärast seda ajasid enamlased Maapäeva laiali. 1918 jaanuaris alustas saksa armee idarindel suurpealetungi. Saksa väed tungisid mandri Eestisse ja vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ja taganes ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee- Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik- nende ülesandeks jäi välja kuulutada iseseisvus. Koostatud oli Iseseisvusmanifest . 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali. Algas saksa okupatsioon, mis kestis novembrini 1918. Selle tagajärjel taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt. Nüüd nägi Punaarmee võimalust taas vallutada Eesti. Algas Vabadussõda.

Vabadussõda

1918 novembris hakkasid Saksa väed Eestist välja liikuma ja Punaarmee tungis üle Narva jõe Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist.

Ebaedu põhjused

Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli. Käsuliinid ei toiminud korralikult.

Väga suur puudus oli varustusest.

Puudus usk võiduvõimalusse. Meeste seas valitses sõjatüdimus.
Detsembri teisel poolel toimus murrang. Aasta lõpus pandi Punaarmee rünnak seisma ja jaanuari algul läks Rahvavägi vastupealetungile.

Murrangu põhjused

Ühel hetkel tajuti ohu suurust. Levisid hirmujutud enamlaste tegudest. Väga palju tuli kohale vabatahtlikke(kooliõpilasi, välisriikidest abi- eriti Soomest)

Inglismaa saatis Tallinna alla oma laevastiku üksuse ning Venemaa ei söendanud minna vastu Inglismaaga.

Sõjaväe ülemjuhatus saadi paika, moodustati peastaap ja sõjavägede ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner, kes oli väga õnnestunud valik.
Varakevadeks (1919 märts) oli Punaarmee Eesti piiridest välja aetud .
Landeswehri lahing
Rahvavägi tahtis Punaarmee tõrjuda võimalikult kaugele Eesti piiridest. Punaarmee välja tõrjumiseks pöördus Läti valitsus Saksa väejuhatuse poole. Saksamaalt saadeti üksus Lätile appi(Rauddiviis). Baltisakslastest moodustati Landeswehr (maakaitse). Saksa väed ajasid Punaarmee Läti piiridest välja. Läti valitsus pöördus Eesti poole abiga. Võnnu all kohtusid Eesti ja Saksa väed. Lõpuks puhkes relvakonflikt. Põhilised lahingud käisid Võnnu( Cesis ) pärast. 23 juuni 1919 löödi saksa väed lõplikult puruks. 1919 üritasid Punaarmee uuesti Eestisse tungida . Oktoobris algasid juba rahuläbirääkimised. Rasked vaidlused peeti piiride pärast. Venemaa lubas tunnustada Eesti iseseisvust igavesti.