Eesti teel iseseisvusele (0)

Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna.
Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja , teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraatia kadumine muutis selle pigem haavatavamaks.
Eesti iseseisvumise eeldused:
A) kultuurilised: 1) Kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamutute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) aktiivne seltsitegevus
B) Majanduslikud: 1) Talude päriseksostmine 2) tööstuse areng 3) algas linnade eestistumine 70% linlastest eestlased (mahaomanikud, haritlased, töölised)
C) Poliitilised: 1) 1905. a rev äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus linna- ja maavalitsuses, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused,
ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
1917 aasta
Veebruarirevolutsioon- Majandust ähvardas inflatsioon , valitses ouudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud , sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi plaee pöördest ja keisri kukutamisest. 1917. aasta lõpul saavutas kriis haripunkti . Petrogradis vallandusid streigid ja miitingud- hullunud ja näljas rahvahulk ründas poode. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke.
Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska . Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus , eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu.
Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolševikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel.
Iseseisvumine-
Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähedas 15.nov otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal, selles on tagantjärele nähtud ka Eesti riikluse õiguslikku teket.
Saksa okupatsioon (veebruar-november 1918)- Kehtestati saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik vüim läks jälle baltisakslaste kätte. Keelustati igasugune poliitline tegevus, kehtestati tsensuur, poliitiliste vastaste vangistamine. Majandus allutamine Saksamaale > vilja väljavedu > nälja oht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv. Saksa keel sai asjamis- ja õppekeeleks koolides . Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik- Berliinis ei toetatud, kuid nov keiser siiski allkirjastas selle, kuid Saksamaal puhkes revolutsioon ja kava ei saanud teostada. 11.nov 1918 toimus üle mitme kuu Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust ka EV esimene relvastatud kaitsestruktuur: Kaitseliit.
Vabdussõda- Punaarmee koondas oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed lööbi tagasi veel siia jäänud Saksa vägede poolt. 28.nov 1918 vallutati Narva Ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun , mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestöastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast kui mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enalaste poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ja detsembriks oli vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti.
Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt)
Landeswehr 'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz . Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana.
Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02.1920, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseivust lõpmatuks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15mlj kuldrubla, Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaal viibinud eestlased said naasta kodumaale, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Rahu sõlmisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 302 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14000 said haavata .
Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulenevaid korraldusi. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumaj ühisettevõtteid jms.
Päästekomitee- moodustati 19.veebr Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseivuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid K.Päts, Jüri Vilms, Konstatin Konik .