VABADUSSÕDA
Getter Orav
11.klass
Sõja algus
Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga
Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee
uuesti Narva sisse.
Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti
Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik.
Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja
Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan
Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi.
Kommuun jätkas enamlaste poliitikat,
natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning
moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid.
Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva,
Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
Eesti Töörahva Kommuuni esimees
ja lipp
Jaan Anvelt
Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ggetter
Õppematerjali autor
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoo
.................................. 7 28. Iseseisvumine................................................................................................... 8 Venemaast lahkulöömine.................................................................................... 8 Iseseisvuse väljakuuutamine............................................................................... 9 Saksa okupatsioon............................................................................................. 11 29. Vabadussõda.................................................................................................. 12 Sõja algus.......................................................................................................... 12 Murrang............................................................................................................. 13 Landeswehr'i sõda............................................................................................. 14 Kurss rahule.......................
Punaarmee koondas 160 000 meest, 200 suurtükki. Eestlaste kaitse jäi aga püsima, Punaarmee kaotas ka oma viimased varud. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon taotles rahulepingu sõlmimist, eesotsas Jaan Poskaga. Sooviti veel idapiiri kindlaksmääramist ja Eesti iseseisvuse tunnustamist. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. 31. detsemril kirjutati rahulepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda. Rahukõnelused Tartus jätkusid. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla rahuleping. Selles määrati Eestile sobilik riigipiir. Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad. Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Eesti vabaneskohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti iseseisvust.
2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang
Nende vastu seisid kodumaale pöördumist ootavad Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. - Ajutise Valitsuse poolt väljekuulutatud värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest. Detsembri alguseks oli puuudud kõigest: relvadest, laskemoonast, riietest, jne. Vabadussõja algus Punaarmee rünnak algas 22. novembril Narvale, mille Saksa väed lõid tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid saksa väed Pihkva. - 28.nov 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi tagasi enamlaste rünnakud Narva all, ent saksa vägede taganemisel tuli eesti vägedel ülekaaluka vastase ees taganeda. 1918. detsembril jätkus Punaarmee kiire edasitund. -Ebaedu põhjusteks võis lugeda vastase arvulist ülekaalu, halb relvastus, varustuse ebapiisavus, otsatarbeka juhtimissüsteemi puudus ning meeste madalas võitlusmoraalis. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva
Lubati tagastada kultuurivarad, mis evakueeriti Venemaale I maailmasõja käigus Eesti kaotused Langenuid: 3588 meest s.h. 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit Haavatuid ja põrutada saanuid: 13 775 Kulud: 178.770 miljonit krooni Sõjasaak: kaks miiniristlejat, lahingutehnika ja laskemoon, raudteeveerem Võlg Ameerika Ühendriikidele, Inglismaale, Prantsusmaale, Soomele Kokkuvõte olulisematest sündmustest 28.november 1918 enamlaste sissetung algab Vabadussõda 23. aprill 1919 kokku tuleb Asutav Kogu 23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 3.jaanuar 1920 relvarahu Vabadussõjas 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine VABADUSSÕJA KANGELASED Johan Laidoner Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Pitka Eesti mereväe ülemjuhataja Vabadussõjas Julius Kuperjanov kooliõpetaja, paistis juba I maailmasõjas silma oma vaprusega,asutas
Läbirääkimised aga jäid poolikuks, kuna Antandi nõudel sunniti Loodearmee pealetungis osalema ka Eesti. Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast. Venelaste korduvad katsed peale tungida aga ebaõnnestusid. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Taodeldi vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule alla (hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30). Sellega oli Vabadussõda lõppenud. 2. veebruar 1920 kirjutati alla rahulepingule, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning kõige olulisem, Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti riigi iseseisvust. Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid