VABADUSSÕDA

lemsalu, veinika

VABADUSSÕDA (0)

1 Hindamata

7
Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu
VABADUSSÕDA
Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon , aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga sissetungiks Eestisse. Nii nagu sakslased , EI TUNNUSTANUD ka Nõukogude Venemaa iseseisvat Eesti Vabriiki.
Novembris tuli taas kokku Eesti Ajutine Valitsus. Valitsuse tähtsamaiks ülesandeks oli luua oma sõjavägi, et kaitsta riiki ähvardava vaenlase vastu. Aega sõjaväe loomiseks aga ei antud.
VABADUSSÕJA ALGUS.
28.novembril 1918.a. vallutas Punaarmee Narva linna. Algas Eesti Vabadussõda. Alles loomisjärgus olevad Eesti väeüksused taandusid Tallinna suunas. Üksteise järel langesid vaenlase kätte Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ja Tartu.
1919.a alguseks oli pool Eestit vallutatud. Punaarmee paiknes 35 km kaugusel Tallinnast.
EESTI KOMMUNISTID .
Vaenlase kõrval tungisid Eestisse ka eestlastest koosnevaid Punaarmee väeosi. Eesti kommunistid moodustasid Narvas oma valitsuse. Rahvas pettus õige pea kommunistides, sest nad ei täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale.
KAITSE KORRALDAMINE.
Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER. Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga päevaga.
VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani
Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus . See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi.
EESTI VÄGEDE PEALETUNG
Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva.
TARTU VABASTAMINE
Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki esimesena ülikoolilinna. Nad vabastasid mitusada vangi, kes oleks muidu maha lastud . Enne linnast põgenemist jõudsid kommunistid siiski maha lasta 18 süütut inimest.
PAJU LAHING ja LÕUNA EESTI VABASTAMINE
Pärast Tartus vabastamist oli Eesti vägede järgmine eesmärk vallutada tagasi Valga kui tähtis raudteesõlm. Siitkaudu pidasid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendust Venemaaga. Punaarmee parimad väeosad koondati Valgat kaitsma.
30. ja 31. jaanuaril 1919.a peeti Valga lähedal Paju mõisa juures Vabadussõja üks verisemaid lahinguid. Mõlemalt poolelt nõudis lahing suuri inimkaotusi. Selles lahingus sai surmavalt haavata leitnat Julius Kuperjanov . Paju mõis ja Valga vabastati. Veebruari algul vabastati ka Võru ja Petseri. 24. veebruariks 1919.a oli vaenlane Eestist välja tõrjutud.
RÜNNAKUL: Eesti väed ületavad Velikaja jõge Pihkva vallutamisel 26. mail 1919.
SÕDA JÄTKUB
Nõukogude Venemaa ei leppinud lüüasaamisega Eestis. Lõuna –Eesti tagasivallutamiseks tõi Punaarmee Pihkva kanti ja Põhja-Eestisse uusi vägesid. Eesti väed pidid 1919.a kevadel pidama raskeid kaitselahinguid. Vaenlane suudeti tagasi tõrjuda.
SÕDA KANDUB EESTI PIIRIDEST VÄLJA
Et säästa Eesti sõjapurustustest, otsustas Eesti väejuhatus viia sõjategvuse vaenlase territooriumile. Mais 1919 alustasid VENE VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti.
LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT
1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud.
Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik – BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele.
LANDESWEHRI sõda
1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema.
Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset vabadusvõitlust (1208-1227). Seepärast võitlesid nad sakslaste vastu erilise innu ja vaprusega. Eestlasi toetasid ka Läti väeüksused.
VÕNNU LAHING
Sõja käiku määrav lahing sakslastega toimus VÕNNU ( Cesise ) all.
23. juunil 1919.a. saavutasid eestlased otsustava võidu sakslaste üle. Lüüasaanud vaenalne põgenes kiiresti, jättes maha Riia.
Juuli algul sõlmisid sõdivad pooled Inglismaa ja Prantsusmaa nõudel vaherahu . Läti sai tagasi seadusliku valitsuse.
VÕIDUPÜHA
Eestis tähistatakse 23. juunil VÕNNU all saavutatud võitu LANDESWEHRI üle võidupühana.
VABADUSSÕJA LÕPP.
ASUTAV KOGU ja MAAREFORM
Pärast Eesti ala vabastamist oli tarvis EESTI VABARIIK üles ehitada. 1919.a aprillis toimusid ASUTAVA KOGU valimised. Rahvas valis sinna 120 saadikut, kes esindasid erinevaid rahvakihte ja paljusid parteisid.
1919.a. oktoobris võttis ASUTAV KOGU vastu MAASEADUSE, sellega võttis riik mõisnikelt maa ära ning jagas selle talupoegadele. Maaseaduses oli kirjas, et esmajoones saavad maad Vabadussõjas vaenlase vastu võidelnud kodanikud. Maareform vastas Eesti talurahva ootustele ja innustas sõdureid võitlust jätkama.
RAHUKÕNELUSTE ALGUS
Pärast seda, kui Punaarmee vallutas Pihkva tagasi, tegi Nõukogude Venemaa Eestile ettepaneku alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. Septembris 1919.a tuldki mõelma poole esindajad Pihkvas kokku. Kuna erimeelsusi tulevase rahu suhtes oli palju, siis läbirääkimised katkesid.
SÕJATEGEVUS 1919. a SÜGISEL
Peamised sõjasündmused 1919.a sõügisel leidsid aset Narva jõe ida pool. Vene valgekaartlased ja mõned Eesti sõjaväe üksused tungisid Petrogradi lähistele ja püüdsid linna vallutada. See ei õnnestusnud. Vene valgekaartlased purustati. Eestlased taganesid Narva alla. Siin tõrjus Eesti sõjavägi tagasi kõik Punaarmee katsed tungida uuesti Eestisse.
TARTU RAHU
Rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel jätkusid Tartus 1919.a detsembris. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisi JAAN POSKA . Rahuläbirääkimiste algul nõudis Venemaa endale Ida-Virumaad ja kogu Petserimaad. Eesti ei olnud sellega nõus ja nõudis omakorda alasid Narva jõe ja Peipsi järve taga. Et sundida eestlasi järelandmisi tegema, alustas Punaarmee Narva rindel suurte jõududega pealetungi. Selle aga lõid Eesti väed tagasi. Nüüd oli Vene delegatsioon sunnitud loobuma paljudest oma nõudmistest.
1920.a 3.jaanuaril kehtestati vaherahu. Sõjategvus rinnetel lõpetati. Pärast vaherahu sõlmimist jätkus töö rahulepingu tekstiga .
2. veebruaril 1920.a. kirjutati Tartus lõpuks rahulepingule alla. Rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja lubas tagastada kõik Eestist Venemaale viidud varad . Eestile jäid mõned alad Narva jõe idakaldal ja kogu Petserimaa.
VABADUSSÕJA TÄHENDUS
VABADUSSÕJA TÄHTSAMAKS TULEMUSEKS OLI SEE, ET EESTI VÕITLES ENDALE KÄTTE ISESEISVUSE. EESTI RAHVAL TEKKIS NÜÜD VÕIMALUS VABALT ARENEDA. SÕJA KÄIGUS LOODI TUGEV KAITSEVÄGI.

Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest (I liik); isikliku vapruse eest (II liik); tsiviilteenete eest (III liik).

Pilt:Tartu rahu allkirjad
Eesti: J. Poska Ant. Piip M. Püüman Jul. Seljamaa K. M. J. Soots
Venemaa: A. Joffe I. Gukovsky
Tartus viibisid ka Soome, Ukraina , Valgevene ja Poola vaatlejad.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veinika lemsalu Õppematerjali autor

9.klass kokkuvõtlik konspekt, õppematerjal

vabadussõda eesti kommunistid eesti vägede pealetung tartu vabastamine paju lahing landeswehri sõda võnnu lahing

Sarnased õppematerjalid

pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner

Eesti ajalugu

doc

Vabadussõja uurimistöö

Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus

Ajalugu

docx

Eesti vabadussõda (referaat)

..................... 8 Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................

Ajalugu

odp

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus

Ajalugu

docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

Noore Eesti Vabariigi kaitsmine oli poliiitlises ning ajaloolises tähenduses võit, mida on võimatu üle tähtsustada. Eesti oli esimene riik, kes lõi võidukalt tagasi Nõukogude Venemaa rünnakulaine.Sõjaväe sangarlik tegevus tõstis tunduvalt rahva eneseteadvust, kadus kõhklev ja passiivne meeleolu. See äratas Lääne-Euroopas erakordset tähelepanu, tänu millele süvenes usaldus Eesti kui riigi vastu ning suurenes toetus edaspidiseks demokraatliku riigikorra ülesehitamiseks. Kuid Vabadussõda nõudis Eestilt suuri ohvreid: sõjaväljal hukkus ja haavadesse ning haigustesse suri 3 588 sõdurit ja ohvitseri. Kogu sõja vältel oli 13 775 haavatasaamise juhtumit. Eesti vägede edu pandiks oli sõjategevuse ja diplomaatia ühtepõimimine, õnnestunud strateegia valik, samuti julged otsused ning kiired rünnakud vastase tagalasse. Kuid tõeline edu tugines kogu rahva kaasamisele Vabadussõtta.

Ajalugu

docx

Eesti vabadussõda

11. novembril kirjutati alla Compiègne'i vaherahule ning peatselt alustati Saksa vägede väljaviimist. Kui Saksa väed asusid 1918. a lõpul Eestist lahkuma, seadis Nõukogude Venemaa eesmärgiks liita Eesti taas endaga ning kehtestada siin enamlik reziim. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). Olukord Vabadussõja alguses Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine

Ajalugu

rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid