50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertupiiga
Õppematerjali autor
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner
2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks
liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas:
seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas:
kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid