Eesti iseseisvumine (0)

Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased , kes kõik olid selle vastu.
Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele.
Sellele järgnenud segadus , enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist.
Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli kasvanud, esile tõusis rahvuslikke liidreid, nt K.Päts ja J.Tõnisson, osaleti omavalitsuste juhtimises.
Eestis kujunes välja kaksikvõim. Seda teostasid Ajutise Valitsuse poolt ametise määratud kubermangukomissarid ning Tööliste ja Soldatite Saadikute nõukogud. Autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus muutus esmatähtsaks. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestima kubermangu valitsemise ajutise korra kohta – loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid. Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased .
1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad : Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlastest kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid  moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, keda ei huvitanud rahvuslikud huvid. Maapäev tuli esmakordselt kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Rahvuskongressil püstitas Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi – taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus.
Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ettevalmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Enamlaste kätte läks kõigi TSS Nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Eesti iseseisvumise küsimuse tõstatas lisaks muule ka sakslaste sõjaline edu.
Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja-Revolutsioonikomi-tee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema.
Esimesed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamises astuti 1918. a jaanuaris. Moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne- Euroopale . Saksamaa asus pealetungile, aktiveerusid baltisakslased, enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee, koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Päästekomitee liikmete poolt Eesti Vabariigi ajutine Valitsus. Loeti ette ka Iseseisvusmanifest ning sellega oligi Iseseisev Eesti Vabariik sündinud. Kuid Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Tuli Saksa okupatsioon. Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele. Senised eestlastest linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Ajakirjandus allutati tsensuurile ning rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine keelustati. Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse.
Okupatsioonivõimude tegevust iseloomustavad rahva sõnad: “ keelan -käsen, poon ja lasen”.
Ka majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Baltisakslased ürtasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisva Balti hertsogiriiki. 11. novembril 1918. a kirjutati alla Campiegne´i vaherahule. 11. novembril astus ka Ajutine Valitsus taas kokku. Lõpuks taastati välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik.
Vabadussõda
Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja korraldada revolutsioone teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Eestis ei suudetud moodustada enda kaitseks piisavalt jõude. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal ja enamlaste kätte langes palju Eesti linnu. Sõda oli eestlastele väga raske, kuna vastasel oli tugev ülekaal nii arvuliselt kui relvastuses ja siinsel rahval oli raske uskuda , et nn “väike Eesti” midagi “suure Venemaa” vastu teha suudaks. Narvas tekkis Eesti Töörahva Kommuun , mille eesmärgiks oli jätta välismaailmale mulje, et toimub kodusõda. Kuid tegelikult allus see kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele.
1919.a algul toimus murrang, saabus välisabi ja see ergutas eestlasi võitlema, sõjaväega liitus rohkem vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele . Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse.
Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz .
23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha.
Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale , Eesi ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Vabadussõda kestis 402 päeva ja nõudis eesti rahvalt 3600 inimelu ja 14 000 haavatut, kuid see lõppes Eesti täieliku võiduga. Saabus võimalus hakata varem välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama.
Kasutatud materjal:
Õpik 9.-12. peatükk.
http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html
http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Eesti%20iseseisvumine.pdf