kattesaadav. Nooremal pronksiajal hakati ehitama kindlustatud asulaid Saaremaal. Hakati ehitama kivikirstkalmeid. Peamiseks sissetoojaks kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. Rauaajast on eelrooma rauaaeg ja rooma rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati matma tarandkalmetesse ja majandus hakkas kiiremini arenema. Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid
........................................................... 10 Sissejuhatus 2 Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930. aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi uurimisele andis varaste tarandkalmete ja maakasutussüsteemide avastamine. Kuna mitmed muistiseliigid ühendavad oma kasutusajaga pronksiaega ja eelrooma rauaaega, siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma rauaaja muistiseid ja leide tõesti veel tagasihoidlikult, kuid nüüdseks on see pilt tundmatuseni muutunud
Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast Norras Horlandis kaevati välja surilina, mis arvatakse pärinevat umbes aastast 500. pKr. Töövahendid Viltimisnõel Poroloon alus Vill Viltimise masin Viltimise tehnikad märgviltimine viltimine pesumasinaga viltimine nunotehnikas nõelviltimine e. kuivviltimine viltimine vildimasinaga Märgviltimine Viltimine nunotehnikas Kuivviltimine Viltimine masinaga Vilditavaid esemeid Kotid Loomad Ehted
hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg, kes Rakvere linnuses venelaste kätte vangi langes ja hiljem Pihkvas julmalt hukati. Vanimad muinasesemed linna teritooriumilt-keskmisse rauaaega kuuluv nooleots ja odaots- on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vahelt 30-50m sügavuselt. Veel on linnuse alalt leitud jookide kaasa võtmiseks kasutatud välipudel, ammunooleotsi, hõbemünte, savinõukilde ja luust täringuid. Tänapäeval on Rakvere linnus saanud linna üheks kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks. Linnuses on mitmed töötoad, näitused ja programmid, kus kujutatakse elu keskajal
Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö 4. Kasutusele tulid vikatid ja sirbid 5. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogudes
tähtsus. Noorem pronksiaeg Eelrooma rauaaeg Rooma rauaaeg Periood Umbes1100500 a. eKr. U. 500a. Ekr50a. pKr. U. 50 u. 450 a. pKr. Iseloomulik Nooremal pronksiajal Raud avastati 1300a. Rooma rauaaega peetakse informatsioon ehitati esimesed eKr VäikeAasias. üksiktalulise maaviljelusliku sellele ajale kindlustatud asulad Umbkaudu 500. aasta asustuse õitsenguks. Saaremaal: Asvas, paiku jõudsid Eestisse Eesti elanike peamiseks Ridalas ja Kaalis. esimesed rauast asjad
Keskmine kiviaeg Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3
.. On huvitav teada, et mitte keegi ei saa päriselt kindel olla Eesti rahva ajaloost kirjutatud sündmuste tões. Teame vaid üksikuid fakte, mõningaid oletusi. Paljud ajalooraamatud räägivad põnevaid lugusid sõdadest ,inimestest, kes seal väidetavalt kangelastegusid tegid ja ka vaenlastest, keda loomulikult headeks ei peeta. Tavaliste inimeste tundeid ega tegemisi ei ole meil kunagi võimalik teada saada. Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis. Meil jääb üle vaid unistada ajas tagasi rändamisest ja mõistatada, mis oleks olnud teisiti ja mis mitte. Usun, et kui poleks olnud avastatud muistset Pulli asulat, ei oleks Eesti rahva
töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapärased tüüpilised tarandkalmed, olid ristkülikud. Surnudi ameti enamasti põletatult. Eemal asunud tuleriida asemelt korjati kondikillud ja puistati koos arvukate ehetest panustusega kalmekivide vahele. Iga suguvõsa rajas oma tarandi. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Tüüpilised tarandkalmed levisid aga üsna laialdaselt ka Kesk-ja Lõuna-Eesti tüsedamate uldadeg aladel, mis olid raskemini haritavad.Seal asutus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma Impeeriumi poole
Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu.
sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik) 1. Miks nimetatakse seda perioodi Rooma rauaajaks? Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. 2. Miks hinnatakse seda perioodi kui: a) Tõususajandid? Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö.
Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi., oma leidude poolest üks suuremaid pronksitöö kohti Ida- Baltikumis on Asva. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Rauaaeg Eestis eristatakse varast rauaaega (I aastatuhande keskpaigast e.m.a kuni meie ajaarvamise I sajandini ja vanemat ehk rooma rauaaeg (I kuni IV sajandini), keskmist rauaega (V kuni IX sajandini) ja nooremat rauaaega (X kuni XIII sajandini). Varasel rauajal arenes põlluharimine edasi ja hakkas muutuma peamiseks elatusalaks. Vastavalt sellele muutus ka asustuspilt. Tekkisid paiksed külad koos nende juurde kuuluvate põllumaadega. Tööriistu hakati valmistama rauast.
kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Lähiajalugu, on uusim ajajärk ja selle alguseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal Arheoloogilise kultuuri alla on ühendatud ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust.
( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3
1000 3000 a eKr Laevkalmed oma nime said sellest, et kirstu ümber laoti laevakujuline müür; kirstud olid väikesed, sest tegemist oli põletusmatustega. Maahaukad hauad ei olnud eriti sügavad (~ 60cm) Põletatud jäänused jäeti maapinnale 6. Võrdle pronksiaega ja eelrooma rauaaega. Eelrooma rauaaeg (~ 500 eKr 50 pKr) Elukorraldus eelrooma rauaajal oli väga sarnane elukorraldusega pronksiajal (samad elatusallikad, tööriistad jne), mistõttu on neid mõlemaid perioode koosvõetuna hakatud nimetama Varajaseks metallajaks. Erinevused: 1) Jäeti maha kindlustatud asulad 2) Põllud muutusid korrapäratutest ribadest korrapärase suurusega tükkideks 3) Kasutusele võeti soorauamaak
aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr
Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal, mistõttu nim kindlustatud pronksiaja asulate kultuuri ka Asva kultuuriks. Rahutud olud, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Kasutusele tuli ader. Kivikirstkalmed, osutab nihetele uskumustes. Olid tekkinud rikkamad ja vaesemad. Rauaaeg (500a eKr- )mitu saj udrast rauaaega, enne kui õpiti rauda sulatama kohapeal, soomaagist. Raua ulatuslik levik I at esimesel poolel, rooma rauaaeg, sest langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepp sai tähtsamaks meistrimehed. Rooma-mõjuline baöti ehtemood. Tarandkalmed-annan tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme
põllumajanduses. Kui varem tegeldi kõplapõllundusega, siis nüüd tänu metallkirvestele levis aletamine. Laiemalt levis aletamine lõunapoolses Eestis. Neil aladel, kus mullakiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt. Juba varasel rauaajal hakkas seal levima söödiviljelus. Algeliseks maaviljeluseks sobisid kõige enam Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saaremaa paepealsed, kus on õhukesed, kuid viljakad mullad. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Tõususajandid. Vanemat rauaaega (50 pKr-450 pKr) nim. ka rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas Rooma impeerium mõju kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Siinsete elanike peamisteks elatusaladeks olid kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu ning asustuse tihenemise. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd lõuna poole-Rooma impeeriumi suunas. Märgatavad muutused leidsid aset matmiskombestikus.
Mõisted Paleoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse vanemaks kiviajaks. (Algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga) Mesoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse keskmiseks kiviajaks. (u. 9000- 5000 eKr) Neoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse nooremaks kiviajaks. (u. 5000-1800 eKr) Muinasaeg- ajaloo periood, mis hõlmab kiviaega, pronksiaega ja rauaaega. ( kuni 13.saj pKr) Rauaaeg- ajaloo periood, mis koosneb vanemast rauaajast (eel-rooma ja rooma rauaaeg), keskmisest rauaajast ja nooremast rauaajast (viikingi ja hilisrauaaeg). (500. a eKr 1200 pKr) Pronksiaeg- ajaloo periood kiviaja ja rauaaja vahel, mis koosneb vanemast ja nooremast pronksiajast. (u. 1800 a eKr 500 a eKr): Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. 16. saj. Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa
nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega. Muinasaja periodiseerimine Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alamperioodideks. Kiviaeg Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskelt kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande
Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal. Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma rauaaegne kiht, mis peaks osutama, et kohta kasutati intensiivsemalt pronksiajal. EELROOMA RAUAAEG (500 ema50 maa) Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud. Valter Langi arvates eelrooma rauaaja lõpus kivikirstkalmeid enam ei ehitatud, hakati aga rajama varaseid tarandkalmeid.
Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist hoburaudsõlg endiselt postijaama põllult ning üks 196 hõbemündist koosnev aardeleid. See 11. sajandil maha maetud ja peremeheta jäänud varandus leiti Rakvere linnast või selle lähedusest 1881. a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959
savinõudes.Elatuslisa andsid ka küttimine ja kalapüük(hülged-saadi liha,vettpidavat karusnahka ja rasva mida kasutati ruumide valgustamiseks). Osati valada ümber pronksi- pronksi oli ilmselt palju,sest valmistati ka ehteid. Arenes ka kaubavahetus. Varajasel rauaajal toodi sisse küll mõningaid rauast esemeid aga mingit põhjapanevat murrangut aset ei leidnud, sest neid esemeid oli vähe ja need olid kallid.Pronksiaega ja varast rauaaega nimetatakse ühiselt varaseks metalliajaks. Kivikirstkalmed – Kui varem maeti surnuid maase kaevatud haudadesse siis Läänepoolsete mõjutuste tagajärjel hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8m läbimõõduga ring ja sele keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Peamiselt maeti kesksesse kirstu perepea ehk mees.
Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda, enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg (50-450pKr) hiigelsuur Rooma impeerium avaldas mõju kogu Põhja- Euroopale ja ka Eestile. Kalmed muutusid korrapärastemaks ja ühes kalmes oli minu tarandit kõrvuti. Surnuid maeti enamasti põletatult. Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku
Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks. Maaviljelus-karjakasvatuse kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudel. Varane metalliaeg- ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega Kivikirstkalme-eriline maapealne kalmeehitus Laevkalmed-kivid olid paigutatud laevakujuliselt Väikeselohulised kultusekivid-levisid kivikirstkalmetega üheaegselt eestis ühed mõistatuslikumad muistised Tindimurru-Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus P hja-Tartumaal,kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks
sajandi esimesel veerandil p.Kr. Ajaloolist aega on vaid veidi üle seitsme ja poole aastasaja - aastast 1227 kuni kaasajani. Seega moodustab muinasaeg valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Pika esiaja vältel toimus inimeste elus märgatavaid muutusi, mille põhjal saab seda jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimisel aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne. Mesoliitikumis ehk keskmisel kiviajal, mis kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. , valmistati töö- ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal (IV aastatuhande teisest veerandist kuni II
leitud odaots ja Võrtsjärve äärest saadud sirp. pronksi kättesaadavus Pronksi puudus Eesti aladel, seega kaubeldi lõunapoolsete hõimudega, et seda saada. See pani alguse kaubandusele. Tihti sulatati ka esemeid ümber. Asva kultuur (aeg, elanike tegevusalad) 9. 6 sajand ekr. Elanikud tegelesid karjakasvatuse, maaviljeluse, küttimise ja kalapüügiga. varane metalliaeg Varajaseks metalliajaks kutsutakse pronksiaega ja varajast rauaaega, ehk aega vahemikus 5 saj ekr- 1 saj pkr. aletamine Põllundus, kus saeti maha mets, pandi see põlema ja tühk oli väärtuslik väetis. maaviljelus põhiliselt oli levinud söödiviljelus, kus põld jäeti mõneks aastaks karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad. kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98
..muud tööriistad valmistati vanaviisiliselt...kivist,sarvest ja luust... Asva kultuur...u9-5saj. eKr, karjakasvatamine/vb. ka pronksi töötlemine...kõrvaliselt tegeleti veel maaviljelusega..//elatuslisa sai küttimisest ja kalapüügist.(aeg, elanike tegevusalad) Varane metalliaeg...raud, nagu pronkski, ei toonud kaasa kiiret murrangut ja ei suutnud välja tõrjuda luust tööriistu... sellepärast nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaega ühiselt varajaseks metalliajaks. Aletamine...metsa põletamine ja samale maalapile põllu rajamine. Maaviljelus...põllukultuuride kasvatamine. Kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid... Aestid...arvatavasti Balti hõimud///vb loeti nende hulka ka eestlaste esivanemaid. Fennid...tähistas põhiliselt soomlasi///pole välistatud,et estlasi loeti ka nende hulka. Tacitus...mees geograaf või ajaloolane, kes pani esmakordselt kirja rahvuse "aestid". Kivikirstkalmed..
Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak. Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr. Iseloomulikud tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid maeti sinna põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitsenguks. Põhilised elatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogustes. Hakati valmistama palju ehteid. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Kauplemine lõunaga toimus ennekõike balti hõimude vahendusel. Sõjalised konfliktid puudusid, rahulik aeg.
sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme. 12. Millised olid inimeste tegevusalad varasel rauaajal? Vastus. kalastus, põlluhairmine,korilus, rauasulatamine. 13. Miks nimetatakse vanemat rauaaega ka rooma rauaajaks ja tõususajanditeks? Vastus. Rooma rauaajaks, sest siis avaldas mõju hiigelsuur Rooma impeerium kogu Põhja- Euroopale ja ühtlasi Eestile. Tõususajanditeks, sest siis arenes eriti hoogsalt põlluharimine koos karjavaksvatusega, käsitöö, kaubandus. Seda soodustas see, et rooma rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk. 14.Kust on pärit eestlaste vanim esmainimene? Vastus. Aestid. Balti kui ka läänemeresoome hõim.Läänemere rannik. 15
uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe. Viimasel ajal on vähemalt Eestis hakatud loobuma selle perioodi eraldi väljatoomisest ning kasutatakse eraldi pronksi- ja eelrooma rauaaja nimetust. Rauaaeg (1.-13. sajand) Eestlased tutvusid uue metalli, rauaga juba 6. sajandil e.Kr. Rauast tehtud tööriistad olid pronksist tööriistadega võrreldes hoopis tugevamad ja teravamad. Vanimad rauast esemed-mõõk ja suur nuga- on leitud Ida-Virumaalt Jäbarast. Raud oli veelgi
nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema pronksiaja rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela- Soomes, Eestis ning Kuramaal. Ahvenamaal on laevkalmeid registreeritud üle tosina, kuid osa neist kuulub nooremasse rauaaega. Edela-Soomest on selliseid muistiseid vaid mõni üksik, kuid leidude puudumise tõttu pole neid seni täpsemalt dateeritud. 3.3.SAVINÕUD Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat. Peenkeraamikat esindasid sageli nivendilised kausikesed, mis ilmselt olid kasutusel lauanõudena: nende põhi oli lame või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines
- Küttimine ja kalapüük elatuslisaks (hülged) - Osati pronksi ümber valada, küllalt keerulised putkega kirved ja odaotsad, valmistati ehteid - Kaubavahetus (sissetoodav metall) Vanimad raudriistad -raud parem materjal kui pronks(tugevam,teravamad,vastupidavamad) -V sajandil esimesed raudesemed Eestis -Varasel rauaajal vaid üksikud raudesemed( raskesti kättesaadavad,kallid) -Varaseks metalliajaks nimetatakse nii pronksiaega kui ka varast rauaaega koos. Kalmed ja kultusekivid. -Kui varem kavati surnud maasse siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid -See oli tavalistlt 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskel laotud põhja-lõuna suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. -Ehitati ka mõned laevkalmed-ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt.Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel.
Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest
19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendedega olid rikkalikud panused- raudmõõgad, pronksist põimitud kaelavõrud ja muud ehted; kiivrid, kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuserakmed. Seal oli rohkelt keedunõusid ja luid, mis viitasid suurtele teispoolsuse pidustustele. Nad olid elanud 700.a paiku eKr. Selline avastus avas akna keldi rauaaega. Pronksiaja ühiskonnast, mille asemele nad ilmusid, on säilinud vähe tõendeid sõjakäikudest, nagu ka kõrge staatuse märke ehitiste või matuste puhul. See keldi rauaaja ühiskond näib aristokraatlikum oma juhtide uhkete kodade ja väärikate matustega. See kultuur levis lääne poole.(Sampson, 2008) Umbes 500. aastal eKr oli Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksul La Tene´i kultuuri algperiood; selle järel läksid keldid märgatavalt liikvele. Alates 5. sajandist eKr tulid
Meestel on lubatud kanda kubemekaitset, naistel rinnakaitset. Täiskasvanute MM- võistluseid on korraldatud 1937. a-st, juunioride (kuni 20-aastaste) omi 1964.a-st. Eestis 1946. Olümpiamängude kavva on vehklemine kuulunud 1896.aastast. Edukaim Eesti vehkleja aastal 2012 on Nikolai Novosjolov. Moodne 5-võistlus hõlmab epeevehklemist, püstolilaskmist, jooksu, ujumist ja ratsutamist. Ajaloost Vehklemise algus ulatub rauaaega, kui hakati valmistama rauast tööriistu ja relvi. Vanad egiptlased, kreeklased ja roomlased, eelkõige gladiaatorid, said põhjaliku võitlustehnikaalase väljaõppe. Keppidega vehklemise kunsti tunti Egiptuses 1360. aastal eKr. Inglise kuningas Henry VIII asutas 1540. aastal I vehklemisühingu ja siitpeale hakati vehklema auhindade saamiseks. Vehklemiseks on kasutatud väga erinevaid relvi: Rooma mõõka, Jaapani
Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks perioodiks, kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti relvi, sellest ajast ei olnud teada ka linnuseid. Hilisemalt on leitud aga näiteks linnuseid, kus on leitud söeproovide abil, et seal on inimesed elanud ka Rooma rauaajal. Linnuseid ei ole sel perioodil aga pidevalt kasutatud. Sellest ajajärgust on leitud neli mõõka. Keskmine rauaaeg (450-800)
Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik) Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö. Vanemal rauaajal
Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed, kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma. Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti
Kaali järve äärest, Irust ja Narvast. Pronksiajal hakati rajama ,,maapealseid hauakambreid" Kivikirs kalmeid. Põhielemendiks oli suurtest kividest laotud ring d=3-10m, ringi keskel oli paeplaatidest laetud kirst, kuhu asutati surnu, karmu kohale kuhjati kivist ja mullast küngas. Pronksiajal ilmuvad väikese lohulise kultuskivid. Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist. Rauaaeg 600eKr-1saj pKr Eesti rauaajas eristatakse: varast, vanemat, keskmist ja nooremat rauaaega. Varane rauaaeg 600eKr 1saj pKr Leiud: vanimad raudesemed 600a on leitud Virumaalt Jäbala kivikirst kalmest, esemed raudmõõk, suur nuga ja naaskel. Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus. 500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid
Eelrooma rauaaja. Maailma arheoloogiasse viis tüpoloogilise meetodi Oscar Montelius. 20. sajandi alguses peeti teda ikkagi arheoloogilise tüpoloogia isaks, Hildebrand jäi liiga lokaalseks. Ta hakkas looma tüpoloogilisi sarjasid ning hakkas kontrollima nende õigsust ka suletud leidude abil. Mõtles välja selle, et igal esemel on olemas eseme arengukaar (mingil ajal ese tekib, saab oma õitsengu ning siis mandub). Sophus Müller (taanlane) uuris varast rauaaega. Jagas Rooma rauaaja kaheks perioodiks haudade leiukomplekside abil, arvustas Monteliust, et too ei kasutanud leiukontekste. Ese ja kontekst kuuluvad kokku! Võib öelda, et juba 20. sajandi alguseks oli Põhjamaade arheoloogia tüpoloogia ja kronoloogia suures osas paigas. Suudeti esemeid, kalmetüüpe, asulakohti panna ajaliselt õigesse järjekorda. Järgmine suurem areng toimus selles osas, mida selle materjaliga peale hakata ning millisedi järeldusi teha
Viimase rahvaloenduse andmeil elab külas veel 11 meest ja 8 naist. Küla rahvaarv on vähenenud 24 inimese võrra, Mis on üle poole vähem kui aastal 2000. 2.7 Ähijärve küla Ähijärve küla asub Võru maakonnas Antsla vallas. Antsla vallas edelaosas asub suur osa Karula rahvuspargist, mille külastuskeskus asub Ähijärve külas. Ähijärve küla piirneb kirdest Kaika külaga. Ähijärve ümbrus on asutatud väga ammu. Niinimetatud "Kirikuase,, on vana matmiskoht, mis on dateeritud rauaaega (50 450 aastat). Piirkonnaga on seotud palju legende ja muistendeid. (Karula rahvuspargi kodulehekülg) 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Ähijärve külas 37 elanikku. Hetkel teadaolevatel andmetel elab külas 30 inimest. Joonis 13. Ähijärve küla kaart 13 Ä h ijä r v e k ü la 20 19
Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 3.Muinasaja periodiseerimine muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks bõtnud materjali, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi, - ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste i nimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid
Soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2)Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi-, ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid need paremini
Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50-u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050-1200). Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu - aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonikad", mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu.
Kuna nad üritasid germaanlastega hästi läbi saada, siis kingiti neile veini ja veinijoomisrituaalide jaoks vajalikke anumaid. Huvitav on see, et aga Läänemere idakaldal sellised veinijoomisnõud puuduvad. Rooma rauaajal suhted Skandinaaviaga katkevad. Kogu kaup, mis tuli, tuli tänapäeva Leedu ja Läti kaudu. Kogu arheoloogiline materjal näitab seda, et sel ajal oli Euroopas olnud väga tihedaid kontakte. Ka paljudes teistes Kesk- ja Põhja-Euroopa maades on Rooma rauaaega väga korralikult uuritud. Pompei See on üks kahtlemata põnevamaid arheoloogia objekte. Tegemist on linnaga, mis omal ajal tänu vulkaani purskele säilitas selle situatsiooni, mis sel momendil seal oli. Pompei on objekt, mida on arheoloogiliselt väga põhjalikult uuritud. Pompei hukkus 79. aastal, ta mattus Vesuuvi tuhakihi alla, kusjuures see tuhakiht on 7-9 meetri paksune. Tänu sellele on seal all väga palju säilinud. Praeguseks on umbes 2/3 sellest linnast välja kaevatud
kes avaldas selle raamatuna. Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime. Soolakaevanduste sahtid viivad ka 300m sügavusele, seal säilisid laibad hästi. Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks. Hallstti kultuurile iseloomulikud küllaltki suured kindlused. Heuneburg vallides kasutatud kive ja puit konstruktsioone. Hallasttatis 6.sajandil e.Kr teada esimesed savitellised. Hallastt 800 5000 e.Kr õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast. Pronksmõõku tehti, et müüa Põhja Euroopasse, üks leitud Eestist Vajangu külast. Soomes ka üks taoline pronksmõõk, Lätis pole ning Leedus on varasem ja vähesemate kaunistustega. La Tene`i kultuur, mis saab oma nimetuse ühest Sveitsi järves asuva leetseljaku järgi, kust leiti uhkeid raudmõõku, odaotsi
Surnute põletamine toimus harilikult väljaspool kalmeala. Pronksiajal levisid valdavalt Taanis ja Rootsis ka laevkalmed. Eriti just Rootsist on neid väga arvukalt, ainuüksi Gotlandilt teatakse neid üle 300. Sellised kalmed võivad asuda nii üksikult kui rühmiti. Kivid on asetatud laevakujuliselt, täävikivi on kõrgem, mõnikord on konstruktsioonis ka sõudjate pingirivid. Ajaliselt kuuluvad need hilisesse pronksiaega ja varasesse rauaaega, kuid laevkalmeid esines ka viikingiajal. Nende pikkus jääb 620 m vahele, suurim siiski 45 meetrit, tegu on ühe Gotlandi kalmega. Laevkalmeid on leitud ka Kuramaalt, Ahvenamaalt ja Eestist. Taanis maeti pronksiajal ka tammepuust tehtud kirstudesse, selles kalmevormis oli tegu laibamatusega. Kuna niisugused kirstud sulgusid hermeetiliselt, siis on neis kohati väga hästi säilinud rõivaid, juukseid ja inimnahka, samuti
Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50- u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050- 1200). Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu-aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonikad", mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu
jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt
annaabi.ee 
