Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS (0)

1 Hindamata
Punktid
KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS #1 KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 414202 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Rakvere ordulinnus

Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muinaslinnus

Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika (,,See kes sa oled") Muinaslinnus Referaat Tartu 2009 - Rakvere Muinaslinnus Praeguse Rakvere kesklinnas, 25 meetri kõrguse Vallimäe tipus paiknes enne 13. sajandit Tarvanpääks nimetatud eestlaste muinaslinnus, mis toimis Virumaa pealinnusena. Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid ta

Ajalugu
thumbnail
9
docx

VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS

Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum ............................................................................................ 7 S

Klienditeenindus
thumbnail
8
docx

VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE

VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Referaat Tallinn 2011 TALLINNA VANALINN 1.1. Tallinna vanalinnast Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinnast endast ja lõpetades erinev

Kultuurilugu
thumbnail
20
rtf

Muinasusund

Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes.

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun