KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS (0)

1 Hindamata

KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg, kes Rakvere linnuses venelaste kätte vangi langes ja hiljem Pihkvas julmalt hukati. Vanimad muinasesemed linna teritooriumilt-keskmisse rauaaega kuuluv nooleots ja odaots- on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vahelt 30-50m sügavuselt. Veel on linnuse alalt leitud jookide kaasa võtmiseks kasutatud välipudel, ammunooleotsi, hõbemünte, savinõukilde ja luust täringuid. Tänapäeval on Rakvere linnus saanud linna üheks kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks. Linnuses on mitmed töötoad, näitused ja programmid, kus kujutatakse elu keskajal. Võimalik on vaadata mõõgavõitlust, valmistada ise küünlaid ning uurida ajalootuba. Kohapeal saab pidada ka pulmi või korraldada keskaegset pidusööki.

Kasutatud allikad: 1. Rakvere linnus. (s. a.). http://www.eestigiid.ee/?SCat=16&CatID=0&ItemID=490 2. Rakvere linnuse ajalugu. (s. a.). http://rakverelinnus.ee/index.php/et/node/79 3. Rakvere ordlinnus. (s. a.). [ 9.mai 2020] https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 0 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

414202 Õppematerjali autor

Ajalugu muistis keskaeg

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS

......................................................................................................... 9 Lisa ......................................................................................................................................... 10 Sissejuhatus Eesti vaatamisväärsustes valisin välja kolm kohta, mida soovin nädata rootsi rahvusest sõbrale. Nendeks on A.H Tammsaare muuseum Vargamäel, Rakvere linnus ning Vormsi ja Vormsi Talumuuseum. Valisin just need kohad välja, sest minu arvates on Eestis palju, mida näidata ja vaadata. Eesti külalisel veab, kui on keegi, kes viib teda väljaspool Tallinnat, sest Eestis on nii palju muud peale Tallinna ka. Kahjuks enamus turistid näevad ainult seda koort, mis meil pakkuda on. Mis iseenesest pole halb, kuid meil on palju enamat pakkuda. Eesti on muutunud ka üheks tõsiselt võetavaks Euroopa riigiks. Kadunud on suures osas see nõukogude ja vene hõng. Me ei peaks tundma häbi eneste eest. A

Klienditeenindus

doc

Rakvere ordulinnus

Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune

Ajalugu