Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal (0)

2 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Küsimused
  • Jääaja mõju Eesti pinnamoele
    *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa - ja savimasse .
    *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne.
    *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved.
    *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored .
  • Muinasaja ajalooallikad
    *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused , kalmistud, ohverdamiskohad jne.)
    * Rahvaluule
    *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.)
    *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted .
  • Eesti ajaloo põhietapid
    Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj – 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev).
  • Kunda kultuur
    * korilus
    *kalapüük ja küttimine
    *elu kogukondades (30)
    *elati veekogude läheduses
    *elati onnides
    *tööriistad olid valmistatud puust, luust , kivist ja sarvest.
  • Kammkeraamikakultuur
    *savinõud
    *kultuse teke
    *kultusesemed ja –ehted
    *elati majades
    *arenes kaubandus Läänemere ääres
    *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D)
    * maaviljelus ??!!
  • Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur)
    *kvaliteetsem keraamika
    *silmaauguga kivikirved
    *karjakasvatus
    *maaviljelus
    *alepõllundus
    *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D)
  • Pronksiaeg
    *loomakasvatus
    *maaviljelus
    *kala- ja hülgepüük
    *kaubandus Skandinaaviaga
    *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500)
    *pronksi ümbertöötlemine
    *kivikirst- ja laevkalmed
    *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid.
    * Asulakohad : Asvas, Irus , Kaalis, Narvas.
  • Vanem rauaaeg (5.saj eKr – 5.saj pKr)
    * linnuste rajamine  sõjaline oht
    *relvad haudades  elu ohtlikkus
    *tarandkalmed  põletamismatused!
    *soomaagist raua sulatamine  käsitöö ja põllumajanduse areng
    *varandusliku ebavõrdsuse kasv  vanemate esilekerkimine
  • Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj)
    *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks.
    * mägilinnused (Otepää)
    *neemiklinnused (Rõuge)
    *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi)
    *ringvall-linnused (Saaremaa)
  • Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj)
    *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid ) – suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki.
    *Lõunanaabrid: latgalid , liivlased – sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid).
    *Idanaabrid: Soome- Ugri rahvad, idaslaavlased – suhted olid võrdlemisi rahumeelsed
  • Põhitegevused muinasaja lõpus
    * maaharimine
    *karjakasvatus
    *küttimine (loomanahad!)
    *kalapüük (vähem ..)
    *metsamesindus (vaha!)
    *käsitöö (hõbe- ja relvasepad )
    *kaubandus (soodne asend, vahendus - ja vahetuskaubandus)
  • Haldusjaotus ja linnused
    * Maakonnad (8 suuremat)  kihelkonnad (45)  külad
    *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa , Saaremaa, Järvamaa.
  • Eestlaste hingeelu
    * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad , taevas omavad väge.
    *Väge arvati olevat ka sõnades.
    *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
    *Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu.
    *Loodusest peeti lugu. („ Nii nagu mina talle, nii tema minule”)
  • Eestlaste matmiskombed.
    *Muinasaja alguses maeti asulasse.
    *Hiljem maeti asulast välja.
    *Kivikirstkalmed ( laoti suurtest kividest ring, keskele laoti kirst, kuhu surnu sängitati, pärast laoti kividest kuhi peale).
    *Laevkalmed (äärekivid olid laotud laevakujuliselt, nende keskele laotud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnud jäänused/ tuhk ).
    Mõisted
    Paleoliitikum - ajaloo periood, mida nimetatakse vanemaks kiviajaks. (Algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga)
    Mesoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse keskmiseks kiviajaks. (u. 9000- 5000 eKr)
    Neoliitikum - ajaloo periood, mida nimetatakse nooremaks kiviajaks. (u. 5000-1800 eKr)
    Muinasaeg- ajaloo periood, mis hõlmab kiviaega, pronksiaega ja rauaaega. ( kuni 13.saj pKr)
    Rauaaeg- ajaloo periood, mis koosneb vanemast rauaajast (eel- rooma ja rooma rauaaeg), keskmisest rauaajast ja nooremast rauaajast (viikingi ja hilisrauaaeg ). (500. a eKr – 1200 pKr)
    Pronksiaeg- ajaloo periood kiviaja ja rauaaja vahel, mis koosneb vanemast ja nooremast pronksiajast. (u. 1800 a eKr – 500 a eKr):
    Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. – 16. saj.
    Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa väikeriikide alistumist (15/16 sajandi vahetus kuni 1561)
    Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised , mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust .
    Korilus- tegevus, mille käigus tarvitati loodusande toiduks.
    Venekirves- muinasaegne tööriist, mis meenutab kujult venet , on hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves.
    Kultus - tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.
    Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein.
    Avaasula - asula, mille ümber pole rajatud kaitseehitisi.
    Kivikirstkalme- maapealne kalmeehitis …
    Laevkalme- maapealne kalmeehitis …
    Tarandkalme- kalmeehitised, mis koosnesid kiviridadest või –müüridest, need piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele.
    Lohukivi- kivi, mille sisse on hõõrutud palju väikeseid auke. Viimaste tähendus pole täpselt teada, kuid arvatakse, et need võisid olla hõõrutud surnute mälestuseks.
    Alepõld- põld, mis rajati nii, et esmalt raiuti mets maha, seejärel pandi põlema ning siis künti järele jäänud tuhk maa sisse.
    Viikingiaeg- ajaloo periood, mis on osa nooremast rauaajast (u. 800 – 1050 pKr)
    Linnus- kaitseehitis.
    * mägilinnus- rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
    * neemiklinnus - rajatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kunstlik vall kuhjati seljakupoolsele küljele.
    *ringvall-linnus- madalate paekivist vallidega.
    *Kalevipoja sängi tüüpi linnus- külgedel looduslikult kaitstud, otstes kaitsemüürid.
    Kääbas- matmispaik , mis on liivast kuhjatud. Nende alla või sisse maeti surnud.
    Ribapõld- põllutüüp, mis on jagatud pikkadeks ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt nii paremat kui ka kehvemat mulda.
    Latgalid- rahvus, kes elas Eestist lõunas, tänapäeva lätlaste esivanemad.
    Ruunikivid - mälestuskivi Skandinaavias 11.sajandil. Neil on peal märgid sõjaretkedest.
    Tšuudid- eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus Vene kroonikates 9.-10.sajandil.
    Adramaa - maa, mida üks talu suutis ühe adraga harida.
    Vahetuskaubandus- kaubanduseliik, mille käigus kaup vahetati kauba vastu.
    Vahenduskaubandus- kaubandusliik, mille kaup vahetati kauba vastu ning seejärel seesama saadud kaup vahetati omakorda mingi uue kauba vastu.
    Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendites kui ka sõnas peituvat erilist jõudu või energiat.
    Loitsimine- sõnade abil ravimine ja nõidumine, mille teostamiseks pidi inimesel olema erilisi võimeid.
    Tark- inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon tänu ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistekogule looduse ja maagia vallas.
    Hiis- kultus- ehk ohvripaik.
  • Ajaloo KT-10-klass-Eesti muinasajal #1 Ajaloo KT-10-klass-Eesti muinasajal #2 Ajaloo KT-10-klass-Eesti muinasajal #3 Ajaloo KT-10-klass-Eesti muinasajal #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Blackgirl12 Õppematerjali autor
    Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, Venekirve kultuur, pronksi aeg, vanem rauaaeg, rahutud aastasajad, suhted naaberrahvastega, põhitegevused, haldusjaotus ja linnused, eestlaste hingeelu ja matmiskombed, MÕISTED

    Sarnased õppematerjalid

    Eestimaa muinasaeg
    12
    doc

    Eestimaa muinasaeg

    Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned

    Ajalugu
    Eesti muinasaeg - ajalugu
    6
    docx

    Eesti muinasaeg - ajalugu

    EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel

    Ajalugu
    Eesti Muinasaeg
    7
    docx

    Eesti Muinasaeg

    2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge. b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks.

    Ajalugu
    Eesti muinasaja periodiseering
    3
    doc

    Eesti muinasaja periodiseering

    Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused:

    Ajalugu
    Eesti ajalugu- muinasaeg
    4
    doc

    Eesti ajalugu- muinasaeg.

    Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted)

    Ajalugu
    AJALOO KORDAMINE- MUINASAEG EESTIS
    4
    odt

    AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

    AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

    Ajalugu
    Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte
    6
    docx

    Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

    kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

    Ajalugu
    Eesti ajalugu - muinasaeg
    6
    docx

    Eesti ajalugu - muinasaeg

    Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

    Eesti ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun