Muinasaeg 11.klass (0)

Muinasaeg
..ehk ka esiaeg . Puuduvad kirjalikud allikad.
Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule .
Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur.
Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust , sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega ; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome- ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna- Leedust .
Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum . Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali - põletatud savi ilmumine . Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr.
Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal , talud . Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma.
Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal, mistõttu nim kindlustatud pronksiaja asulate kultuuri ka Asva kultuuriks. Rahutud olud, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Kasutusele tuli ader. Kivikirstkalmed, osutab nihetele uskumustes. Olid tekkinud rikkamad ja vaesemad.
Rauaaeg (500a eKr- )mitu saj udrast rauaaega, enne kui õpiti rauda sulatama kohapeal, soomaagist . Raua ulatuslik levik I at esimesel poolel, rooma rauaaeg, sest langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepp sai tähtsamaks meistrimehed. Rooma-mõjuline baöti ehtemood. Tarandkalmed-annan tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks.
Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus ( oder ,nisu, rukkis ,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt.
5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tšuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne - oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader . Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga . Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat.
Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest . Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport . Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine. Ehted kaunistasid, nuga. Kootud vaibad. Eesti jag maakondadeks- kihelkondadeks. MK oli pooliseseisev pol üksus suuremad olid saaremaa, virumaa, sakala, ugandi, revala, harjumaa , läänemaa, järvamaa väiksed alempois, mõhu, nurmekund, soopolitse, jogentaga ja vaiga. RIIK EI TEKKINUD, SEST 1) ükski tähtis kaubatee ei läinud läbi Eesti 2) eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete kivide kuhjumise kriitilisest piirisr, mis oli riikluse sünniks vajalik.
Muinasasulas ja ristiusu leviku algus Loodususund- looduselt tuli taotleda soosevat suhtumist . Jumal Tarapita . Mõiste vägi! Igas asjas on oma vägi. Seda, kuidas väge suunata üritati nim maagiaks. Tark e nõid. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on oleviku poolt määratud. Tähtis surnute ja hingedega seonduv . Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat. Elurütm rahulik. Pühapaikadeks hiied. Muinasusund oli usk ja eluviis.