Rauaaeg ja Baltisaklased Impeeriumi teenistuses (1)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Muinasaeg (Eesti)

Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas; rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha-Lool, kivikoristuse käigus kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused ­ nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine. Samuti ka kontroll nekrutivärbamise üle ning nekrutite esialgne väljaõpetamine. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis Peeter I oli väga huvitatud baltisakslaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. 18.saj Venemaal toimunud uuendused vajasid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seepärast kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Samu tingimusi pakkus Peeter I ka baltisakslastele. Kõige rohkem kaasati baltisakslasi militaarteenistusse. Baltisakslaste sõjaline mõju tuli välja alles 18.saj teisel poolel sõdades (kõige enam Napoleoni

Ajalugu

Kommentaarid (1)