Eestimaa ajaloo algus - muinasaja allikad (1)

EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD.
Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Esimesed inimesed saabusid Eestisse nii hilja , sest see oli üks maa põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg.
Jääaeg. Jääaja põhjustas kliima jahenemine. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest ja siit liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust. Selleaegsetest inimestest pole aga jälgi, sest järgnev jää pealetung pühkis kõik maapinnale jäänu.
Eesti maastiku kujunemine. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa - või savimasse, mis paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jää sulamisel kujunesid aga järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jääaja mõju on kaudselt tunda isegi tänapäeval kuna paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Läänemere arvel suurenenud. Maakoore kerkimisest Skandinaavias ja vajumisest Läänemere lõunarannikul on sõltunud viimase 10 000 aasta jooksul ka Läänemere veetase, mis on samuti palju muutunud. Jää viimasel taandumisel oli mandri Eesti pindala praegusest tunduvalt väiksem. Kliima oli karm ja maastik lagedavõitu. Eesti pindala suurenes märgatavalt kui Balti jääpaisjärve veed murdsid Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani. Selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 m võrra. Kliima soojenes tunduvalt VIII aastatuhandel eKr. Ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis.
Muinasaeg . Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandil. Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal (nt. mahajäetud asulakohad, linnused , kalmistud, sel ajal valmistatud tööriistad, ehted ja tarbeesemed ). Neid nim. muinasjäänusteks ehk muististeks. Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest.
Muinasaja uurimine . Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi , esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist annavad ka kaugemate ning lähedamate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika.
Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr. Kuna siin pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, kasutati üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi ka kivi- ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist eKr kuni I sajandini pKr), vanem ehk rooma rauaaeg (I sajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XII sajandi alguseni ).