Eestimaa ajaloo algus - muinasaja allikad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Muinasaeg referaat

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma

Ajalugu

3

doc

Eesti ajaloo algus: muinasaeg

Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem

Ajalugu

5

docx

Eesti muinasajal

peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir ­ vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 1202­1241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus ­ oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan ­ kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220. a suvel kui tungisid Läänemaale. Vjatsko ­ vürst, kes saabus Tartusse 1223 a. , kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. ARUTLEVAD KÜSIMUSED: 1)Jääaja mõju Eesti maastikule, loodusele ja kliimale

Ajalugu

6

sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas kerkima. Loode-eestis n maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja jätkub tänapäevalgi. Maa kerkimise tagajärjel suureneb Eesti pindala Läänemere arvelt järk-järgult. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala tunduvalt väiksem praegusest. Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt. 8 at eKr soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2.Muinasaja uurimine uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi väljakaevamisi. Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse

Ajalugu

6

doc

Muinasaeg

AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure.

Eesti ajalugu

5

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

· Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 ­ u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 ­ u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 ­ u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 ­ 500 aastat eKr RAUAEG

Ajalugu

3

rtf

Muinasaeg ehk esiaeg

muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum-noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r

Ajalugu

Kommentaarid (1)