Õigusõpetuse õpiku VII osa vastused (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Õigus - Õiguse alused

1 Hindamata

ÕIGUSÕPETUS.
Tsiviilseadustik
1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime.
Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja – kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda .

Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täielik teovõime tekib 18 a saamisega . Alaealisel on piiratud teovõime.

Füüsiline isik tunnistatakse surnuks , kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada , kui tema elusolemise kohta andmed puuduvad, 2 aastat peale sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist.

Avalik – õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. Riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud isikutele suunatud era – ja avaliku huvi rahuldamiseks. Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse aluel. Täisühing; usaldusühing; osaühing; aktsiaselts; ühistu; sihtasutus ja mittetulundusühing.

Tsiviilõigused ja - kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Ühepoolsed või mitmepoolsed tehingud.

Tühine on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing. Tühine on seadusega vasuolus olev tehing ehk seadusega keelatud tehing. Tühine on näilik tehing. Tehing on tühine, kui jäetakse järgimata kohustuslikku või kokkulepitud vormi.

Tehingu vormivabadus seisneb selles, et tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud tehingu skohustuslikku vormi.

Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega .

Volitus lõppeb, kui volitatud tehing on sooritatud ; kui volitatud tehingu sooritamine on võimatu või volituse tähtaeg on mõõdunud; esindatav võtab volituse tagasi või sureb ; esindaja loobub volitusest; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõppeb; kuulutatakse välja esindatava pankrott; volituse andmise aluseks olevast tehingust või kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb.

Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga ( esindaja volitused tulenevad esindatava tahtest )või see võib tuleneda seadusest( esindaja volitused tulenevad seadusest ).

Tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõtetest, s o toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Aegumise mõiste. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest

Rahvusvahelise eraõiguse seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. (kollisi.oon huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge ).

Välisriigi õiguste kohaldamine toimub kohtu poolt olenemata sellest, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.

Edasiviide – kui rahvusvahelise eraõiguse seadu näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi norme.
Tagasisaade – kui rahvusvalise eraõiguse seadus näeb ette Eesti õiguse kohaldamist, siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme.

Füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust.

Füüsilise isiku õigus – ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust.

Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud.

Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.

Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.

Lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. Selline õiguse valik ei mõjuta kolmandate isikute õigusi.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 50 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

taby Õppematerjali autor

Õigusõpetuse õpiku seitsmenda peatüki kordamisküsimused

õigussuhe Õigusõpetus tsiviilseadustik

Sarnased õppematerjalid

odt

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise kor

Tsiviilõiguse üldosa

doc

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks:  Riigikohtu lahendid.  Kaasuste lahendamine - eksamis sees.  Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta).  Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA.  Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda.  Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse.  I seminar - 26. aprill (teine pool loengust).  Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i.  Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik).  Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).  Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).  Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.

Tsiviilõigus

doc

Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana:  Objektiivne õigus- õigusnormide kogum  Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks:  Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus)  Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Ee

Tsiviilõigus

docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s

Tsiviilõiguse üldosa

ppt

Tehingud, õigussuhte subjektid

Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine:

Õigus

docx

TsÜS küsimused eksamiks

Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.

Tsiviilõiguse üldosa

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu

Õigusõpetus

docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

 8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.  A-võrdlus välisriigi õigusega.  Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus  Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.  Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. k -

Õigus ja eetika

Rohkem sarnaseid