Saksamaa ühendamist. 2) Saksamaa liberaalse liikumise probleemid: 1. Küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 3) Kreeka kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu ehk oli Türgi võimu all. Euroopa riigid toetasid Kreekat, sest nad tahtsid Türgi mõju Balkanil nõrgendada. 4) Kodanlus polnud rahul valitseva korraga, sest kodanlus tahtis poliitilist võimu aadliga jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud. Austria paljurahvuselises impeeriumis ei olnud küsimus ühtse riigi loomises nagu Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide tulemusel andsid võimud järele järele: 1. kehtestati põhiseadused või hakati neid välja töötama, 2
Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles
üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvahariduse edendamise eest Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed: ülaltpoolt dünastilisel altpoolt teel mõne suurema Saksa revolutsioonilisel teel: riigi võimu alla: kas Austria Habsburgid = kukutada kõigi Saksa Suur-Saksamaa riikide valitsejad ja luua
vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki Tööväärtusteooria kauba vahetusväärtus sõltub primaarselt sellele kulutatud tööst füsiokraatia majandusteooria, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu
Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
Saksamaal kui ka Hispaanias. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks võitluseks. Tagajärjed · Sõja ainelised kahjud. Saksamaa rahvaarv langes 21 miljonilt 13-le. 16. sajandil alanud majanduslikule tõusule oli tehtud lõpp ja Saksamaa areng peatus lihikaudu sajandiks · Habsburgid ei üritanud enam teha Saksamaast rahvusriiki; maa jagati rohkem kui 300 iseseisvaks vürstiriigiks; keisri võim vürstide üle oli vaid nimeline. Vürstiriigid said hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Kulus üle 200 aasta, enne kui Saksamaast sai rahvusriik. · Rootsi tõus uueks suurvõimuks. Rootsist sai Saksamaa põhjarannikult strateegiliselt tähtsaid maavaldusi, mille tulemusel kujunes Läänemerest Rootsi sisemeri.
Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika
Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
oma majanduslikku seisundit. Sõja lõppedes muutusid Euroopa piirid üsna suurel määral. Purunesid neli suuremat impeeriumi, milleks olid Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa ning Osmanite riik. Impeeriumite lagunemise tulemusena tekkis Euroopasse juurde palju uusi rahvusriike. Nendeks olid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Läti, Leedu, Iirimaa ja ka Eesti. Sõja võitjateks võib pidada ka neid kaheksat uut rahvusriiki, mis tekkisid tänu impeeriumite lagunemisele. Peamiseks kaotajaks peeti siiski Saksamaad, riik, mis oli sõda alustanud suurte lootustega ja eesmärkidega. Siiski pöördus sõjakäik Saksamaa vastu. Sõlmiti Versailles'i rahuleping, mis tõi Saksamaale kaasa ranged tingimused. Rahulepinguga kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti tuli kõik maad tagastada. Saksamaale määrati ka reparatsioonide tasumine
keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asualapiiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda rassi kaudu ja seostada geneetikaga.
üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht). Peamiseks ülesandeks võtsid natsid riigi rassilise puhtuse tagamise, tagakiusates vähemusrahvusi. Tähtustati rahvuse ühtsust ning oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ja kommuniste. Natsionaalsotsialistlik liikumine pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.
Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid otsuseid. Väikeriik- väike roll maailma majanduses ja ns väike. 4.Millal eksisteeris ajaloos multipolaarne süsteem? Mida see mõiste tähendab? Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. 5.Millal eksisteeris ajaloos bipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab? Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia& Hispaania 6.Millal eksisteeris ajaloos unipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab?
saavutamiseks alustas bojaaride vastast võimuterrorit - opritsninat Riik laostus (1571 panid tatarlased Moskva põlema) 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. · et.wikipedia.org/wiki/Novgorodi_vabariik Põhja-Euroopa · Kujunesid kaks rahvusriiki. Taani · XIII sajandil tõusis Läänemere-äärseks suurriigiks. · Valdemar II Võitja (1202-1241) ajal kuulus Taanile Lõuna-Rootsi, Põhja- Saksamaa, Põhja-Eesti. · 1397 Kalmari unioon Rootsi ja Norra allutati Taani võimule Kalmari unioon Rootsi · Hiliskeskajal Taani võimu all · 1521 puhkes taanlaste vastane ülestõus Gustav Vasa (1496- 1560) juhtimisel · 1523 Gustav Vasast sai Rootsi kuningas
Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. 2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu.
Kujunes välja töösturite ning palgatööliste kiht. Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealiseerisid rahvusriiki. Romantismi esteetikast Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa ning romantism kujunes õhtumaadee viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega.
Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle. Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja armee üle. Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad rahvusriiki, vaenulikud vähemrahvuste suhtes Eesti ajalugu Mõisted Päästekomitee- 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Anti kogu rööklik võim eestis. Asutav kogu- eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 1919-20. Kultuurautonoomia seadus- õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole. Parlamentaarne vabariik- riigipeaks on president või riigipea puudub. Autoritaarne valistemissüsteem- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus
Eesti rahvuslasi kiusati taga, rahvusväeosad saadeti laiali, algas hariduse ja avaliku elu saksastamine, majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud. 28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi
1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra. Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. 3 Natsionaalsotsialism nagu fasismgi suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus.
. Unipolaarne e hegemooniline-Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju Bipolaarne-võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalsel Multipolaarne-võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev. Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid)
kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse võitlus rahvahariduse edendamise eest rahvusriiki Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed: ülaltpoolt dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi võimu alla: altpoolt revolutsioonilisel teel:
,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" 6 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" 2.3. Romaanid 2.3.1. Romaanide iseloomustus Jaan Kross kirjutas oma romaanides Eestist. Jaan Krossi südameasi oli Eesti. Ta kirjutas Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Kui olud läksid vabamaks, sai ta väljendada ka rahvusriiki ning selle ideaali. Jaan Krossi romaanide tegelastel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. Jaan Krossi romaanide Eestini on praegusel Eestil veel pikk tee ees. (Tulvet, 2007) 2.3.2. Romaanide loetelu ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993)
juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis) 2. fasism sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele tuginev, ühe juhtimise all olev sõjaliselt tugev riik (Itaalia 1922 Mussolini) 3. natsism poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis ühendab rahvuslust ja sotsialismi; tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · patsifism püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud · Sks Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati maksmisnõue, vastutasuks osa Sks reparatsioonidest -> NV keeldumine); 1922 Rapallos Sks-Vene leping diplomaatilised- ja kaubandussuhted; loobuti vastastikku
saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm Erinevused: natsid ja fasistid on antikommunistid ja vastupidi. Kommunism sotsialistid/sotsiaaldemokraadid. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust
ABSOLUTISM ehk absoluutne monarhia Kujunemise põhjused: Absolutistlikud riigid · Rahvusriigi idee mõju · Prantsusmaa (17.-18. sajand) · Riikide piirid · Venemaa (18.-19.sajand) · Rahvusliku kultuuri kujunemine · Hispaania · Humanitaarid pooldasid · Portugal, Taani, Rootsi rahvusriiki (18.sajand) · Preisimaa (18.sajand) · Austria Tunnused: · Riigivõim jagamatu, valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · Pürgimine ühtsuse poole · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära)
tekkis 19. Sajandil. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele.
Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut
Tšingis khaan (1206 – 1227) vallutas suured territooriumid Vaiksest ookeanist Vahemereni. Tšingis khaani järglane Batu khaan tungis Läände, vallutades Vene vürstiriigid ning tungiti Kesk-Euroopasse Aadria mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt Keskaja maailmavaade oli konservatiivne, millega kaasnes antiikautoriteedi ja “Piibli” kultus. Keskaja maailmavaade oli universalistlik. Idee järgi rahvusriiki ei eksisteerinud. Lingua franca oli ladina keel. Maailmapilt oli orienteeritud teispoolsusele ning oli dualistlik. Inimese hinge pärast võitlevad saatan ja jumal. Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse.
Ludwig II oli vaene mees, sest tal polnud ainsatki sõpra. 1870/ 71 SUVERÄÄNSUSE LÕPP Ludwig II ei tahtnud sõda, ja ammugi mitte Prantsusmaaga. Riik, millele Wittelsbachid olid tänu võlgu kunigakrooni eest ja Baierimaa omariikluse eest, tähendas tema jaoks otsekui Euroopa isamaad. 1870. aasta juulis ähvardas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel sõda puhkeda.Üha enam ja enam baierlasi ihkas rahvuslikku võitu ja ühtset rahvusriiki. Ludwig II oli tagasi astunud, isegi kui ta veel krooni kandis. Baieri kuningas oli ennast Preisi kuninga alla heitnud. Ja näis, et koos sellega kadus ka lugupidamine enese vastu. BAIERIMAA KEISRIRIIGIKS Preislane oli baierlaselt palju nõudnud, kuid Ludwigile selle eest ka üht- teist andnud ning jätnud talle lootuse, et ohvrid ei suurene ja rahasummad ei vähene. Bismarckile jäi Ludwigist nende esmakohtumise põhjal väga hea mulje
NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (1933-1945). Fasism- Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Nimetatakse vahel ka rahvussotsialismiks jms. Natsionalism- Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega. Antisemitism- juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. Hitleri Saksamaal oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
kompromissitust ja tavapärast raudset tahet võitluses ,,Maidani ideaalide" nimel. Läänes tunnustatud ekspankurilt Justsenkolt oodati majanduslikke reforme. Kuid president ei muretsenud niivõrd valitsusjuhtimise korrigeerimise, kuivõrd selle autorluse pärast. Ta ei väsinud kordamast, et kõik sotsiaalsed programmid on välja töötatud tema valimiseelse kampaania ajal ja Tõmosenko viib neid vaid täide. (Ibid.) Tõmosenko usub tugevasse rahvusriiki, mis on võimeline efektiivsemalt kasutama omaenese omandit. ,,Kui ettevõte toob riigile kasumit, siis ei ole ilmtingimata vaja anda seda erakätesse" arvas ta. Tõmosenko plaani järgi kuulusid erastamisele vaid kahjumiga ettevõtted, kusjuures ka nendest pidi riik endale osa aktsiaid jätma. ,,Pole tähtis, kui palju neid on viis, kümme, viisteist protsenti, ja mitte selleks, et kontrollida, aga selleks, et teenida endale raha.
Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut
riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist. Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2. devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon, erastamine, kohalik, riiklik riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes
tähendab teotöö jätkumist.Talupoegi hakati järk-järgult vbaks laskma, misjärel nad said perekonnanime(priinime). -Aleksander III- 1881-1894), troonipärijaks sai ta oma vanema venna Nikolai surma järel 1865.a. Ta oli äärmuslik konservatiiv, kes vastutas igasuguseid liberaalsuse ilminguid.. Sisepoliitikas pidas ta tähtsaks õigeusu ja traditsiooniliste väärtuste rõhutamist. Tema eesmärgiks oli Venemaa äärealade rahvaste venestamine, et seeläbi luua ühtset, terviklikku rahvusriiki. 1893.a. sõlmiti Prantsusmaaga Saksamaa ja Austria-Ungari vastane sõjaline liiduleping. -Venestamine Vene keele ja kultuuri peale surumine teistele rahvastele. See on olnud Tsaari- Venemaa keisririigi ametlik poliitika. Tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad kaotanud oma identiteedi ning omandanud Vene keele ja kultuuri. 19.saj viidi koolidesse vene keele õpetamine. Venestamine algas 1880 haridust anti vene keeles, asjaajamine oli vene keeles, rahvuslikud organisatsioonid
; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis - multi- või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt. Sageli arenevad mõjusfäärid.; Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist, kultuurilist ja majanduslikku mõju (https://et.wikipedia.org/wiki/Polaarsus_rahvusvahelistes_suhetes). Sõdade puhul taandub multipolaarsus bipolaarsuseks, sest tihti “peab” kahe vahel poole valima. - tsüklilisus. Üldjuhul suurriigid lagunevad mingi aja pärast. Väikeriikidel on julgem olla siis, kui läheduses asuvad suurriigid on pigem nõrgad. ● geopoliitiline asend
Kultuuriliselt, religioosselt, etniliselt homogeensemates ühiskondades on enamjaolt harmoonilised poliitilised debatid ja enam ühiseid väärtusi. ELi peetakse märkimisväärseks saavutuseks, mis majandusliku poole pealt omab suurt kontinentaalse mõõduga turgu ning poliitilisest vaatenurgast on tegu mitmetasandilise valitsemissüsteemiga, mis lubab Euroopa kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid. Majandusliku poole pealt suurem ja veel mitmekesisemad majandused on üldiselt paremad kui väiksemad. Suur majanduslik ala annab võimaluse suuremale geograafilisele ja inimeste mitmekesisusele, mis võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja skaala-majandusi, mis omakorda edendavad laiemat toodete ja teenuste ringi, alandavad per capita (kodaniku kohta) avalike teenuste hinda, kõrgemaid tootlustasemeid ja kõrgemat tööhõivet, majanduskasvu ja jõukust.
Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse. 2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. Oma ümbruskonda teenindav keskus. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad. Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse
Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil.
suuremate linnade saadikud, koosolekust kujunes Hambachi pidu ja seal esitati põhinõudena ühtse Saksa riigi loomine. 1834 loodi Saksa Tolliliit (osad piirkonnad juba ühendati majanduslikult). Samalaadseid etappe on võimalik täheldada ka Itaalias. Ainult et Itaalia puhul polnud haritlas ega seltsiliikumist, vaid toimus salaühingute liikumine. RAHVUSRIIGI RAJAMINE SAKSAMAAL Oli 2 suunda, kuidas Saksamaal rahvusriiki rajada: 1) rahvusriigi rajamine alt erinevates Saksa väikeriikides tõuseb rahvas valitsuse vastu üles, valitsused kukutatakse võimult, valitakse ülesaksamaaline esindajate kogu, kes määrab kindlaks tulevase Saksa riigi riigivormi. Ühendamine alt tähendas ühendamist revolutsioonilisel teel. Sellist katset viidi läbi 1830. aastal erinevates Saksa väikeriikides puhkesid liberaalse kodaluse poolt juhitud mässud
Aasta Viini kongressi põhja ja lõuna puhvertsoon „hall samettsoon“Benelux riikide näol põhjas ja , Lõuna puhver Shveits ja Põhja Itaalia. Rahvusriikideks on riigid, kus rahvad on rahvusliku enesemääramise õiguse kohaselt moodustanud rsahvusriigi. Nende püsimajäämine sõltub nende rahvaste omatiiluse – ja kaitsetahtest. Väiksed rahvusriigid on suurriikide poolt kergelt haavatavad. Rahvusliku olemise tahe muudab rahva muutub poliitiliseks rahvaks. Kui rahvus tahab luua rahvusriiki, siis rahvas muutub piluutuluseks rahvaks, kes on võomeline eristama vaenlast sõbrast (Nikolai Kreitor; platsdarmriigid (Panama arenes Kolumbiast Panama kanali tsooni loomiseks, Israel – kui Suessi platsdarm). Ajalooline kodukolle (Iisrael); - ümberasustatute riik (katse luua juuduriik madagaskaril, Birobadshanis). Kirikuriigid, nis on tekkinud teatud ajalooliste traditsioonide kohaselt ja nende majanduspoliirikas on võtteldes ümbritsevate riikidega teatud
valitsevamateks. Kultuuriliselt, religioosselt, etniliselt homogeensemates ühiskondades on enamjaolt harmoonilised poliitilised debatid ja enam ühiseid väärtusi. ELi peetakse märkimisväärseks saavutuseks, mis majandusliku poole pealt omab suurt kontinentaalse mõõduga turgu ning poliitilisest vaatenurgast on tegu mitmetasandilise valitsemissüsteemiga, mis lubab Euroopa kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid. Majandus (kontinentaalse mõõduga turg globaalses majanduses) EL on maailma suurim siseturg (teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine), mis loodi 1993 aasta 1. jan ja see hõlmab üle 480 miljoni inimese (loengu slaidiel 500) ning 30% maailma SKP-st. EL reguleerib konkurentsi, toote standardeid ja põhilisi tööturu reegleid. Ühtlustama on hakatud ka makromajanduslikke poliitika eesmärke ja asüüli andmise reegleid. Seevastu omab vähe
Keskriigid ehk Saksa keisririik, Austria-Ungari kaksikmonarhia, Türgi impeerium, Bulgaaria said I maailmasõjas rängalt lüüa. Antandi eesotsas Suur-Britannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud Itaalia ja Ameerika Ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana. Antandi poolel olnud Vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku. I ms. tulemusena muutus põhjalikult Euroopa poliitiline kaart. Tekkis mitu uut rahvusriiki sealhulgas Eesti Vabariik (1818a 24. veeb. ). I ms puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks põhjuseks oli ka Suur-Britannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. I ms ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija erts hertsogi Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Sarajevos. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4
mail 2006. Kui kas või üks riik põhiseaduse tagasi lükkab, jätkab euroliit tööd seniste reeglite ja lepete alusel. 2005. a kevadel ütlesid leppele "ei" Prantsusmaa ja Holland. Prantslaste otsuse taga võib näha palju tegureid. Vaatlejate hinnangul määras hääletustulemuse paljuski hirm tuleviku ees, kus "Poola torulukksepad" (soovimatute Ida-Euroopa võõrtööliste sümbol ) prantslastelt töö ära võtavad. Põhiseaduslepe tundub keskmisele Prantsuse valijale õõnestavat nende rahvusriiki ja edendavat anglosaksi "ultraliberaalse" majandusmudeli pealetungi. Paljud valijad kasutasid ka juhust, et näidata koht kätte valitsusele, keda süüdistatakse märtsis kümne protsendi piiri ületanud tööpuuduses ja teistes majandushädades. "Ei" maksis koha Prantsusmaa peaministrile, kes astus tagasi. Põhiseadusliku leppe elustamise vastu näitas Saksamaa eesistumisajal üles suur huvi kantsler Angela Merkel. Reformilepe Vahepeal kandis põhiseaduse leping nimetust ,,reformilepe". 13
mail 2006. Kui kas või üks riik põhiseaduse tagasi lükkab, jätkab euroliit tööd seniste reeglite ja lepete alusel. 2005. a kevadel ütlesid leppele "ei" Prantsusmaa ja Holland. Prantslaste otsuse taga võib näha palju tegureid. Vaatlejate hinnangul määras hääletustulemuse paljuski hirm tuleviku ees, kus "Poola torulukksepad" (soovimatute Ida-Euroopa võõrtööliste sümbol ) prantslastelt töö ära võtavad. Põhiseaduslepe tundub keskmisele Prantsuse valijale õõnestavat nende rahvusriiki ja edendavat anglosaksi "ultraliberaalse" majandusmudeli pealetungi. Paljud valijad kasutasid ka juhust, et näidata koht kätte valitsusele, keda süüdistatakse märtsis kümne protsendi piiri ületanud tööpuuduses ja teistes majandushädades. 22 "Ei" maksis koha Prantsusmaa peaministrile, kes astus tagasi. Põhiseadusliku leppe elustamise vastu näitas Saksamaa eesistumisajal üles suur huvi kantsler Angela Merkel. Reformilepe Praegu kannab põhiseaduse leping uut nimetust ,,reformilepe"
(Näit: holy war, kommunismivastane sõda) Rahvusvaheline poliitika on amoraalne. Tihti teeb riik ükskõik mida, et oma eesmärke (julgeolek, stabiilsus, õitseng) saavutada, kaasaarvatud sõda. 47 48 14. PEATÜKK Esimene maailm 1. 2. 3. JA 4. MAAILM See ptk taotleb võimatut: püüab karakteriseerida poliitika põhijooni nii iga riigi sees kui riikide vahel, hõlmates 160 rahvusriiki kaasaegses poliitilises maailmas. Jaotus riikide suure arvu tõttu subjektiivne. Riikide klassifitseerimisel nelaj maailma vahel tuleb silmas pidada, et: · on siiski olulisi erinevusi riikide vahel ühes konkreetses maailmas (eriti kolmandas) · igal riigil on oma unikaalsus, mis läheb üldistuses kaduma · mõne riigi teatud iseloomujoon võib olla sarnane mingisse teise maailma kuuluvate riikide omaga Esimese ja teise maailma olulised sarnasused:
Ühtlasi degradeeris kaotus sõjas Rootsi teisejärguliseks riigiks, nõrgendas Poolat, pannes aluse vene mõjule seal ning tugevdas, ehkki veel mitte kardinaalselt Presimaad-Brandenburgi. Sõja kaudsemaks ajendiks sai Rootsi kuninga Karl XI surm 1697 aastal. Karl XI jäi maha riik, mis oli tugev, tsentraliseeritud ja võimsa armeega (90 000), kuid mille valdused olid pillutatud laiali ümber Läänemere ning etniliselt kirevad – Rootsi impeeriumist ei olnud võimalik kujundada rahvusriiki tänapäevases mõttes. Lisaks arvas enamus Rootsi potentsiaalsetest vastasest, et vaid 15 aastasena võimule tõusnud Karl XII (1687 – 1718) ei ole tõsiseltvõetav vastane, kes suudaks Rootsi ressursse mobiliseerida. Rootsi vana rivaal Taani otsustas uue kuninga noorust kasutades parandada oma positsiooni Schleswig-Holseteinis, kus Taani valdused paiknesid vaheldumisi Rootsi satelliidi Holstein-Gottorpi hertsogi maadega. 1699 Taani kuningaks saanud
vahel, siis demokraatlik valitsus saab võimu jagada vaid läbi esindavate eliitide. Demokraatlik mudel töötab hästi pigem väiksemates ja rohkem homogeensetes ühiskondades. ELi peetakse märkimisväärseks saavutuseks, mis majandusliku poole pealt omab suurt kontinentaalse mõõduga turgu ning poliitilisest vaatenurgast on tegu mitmetasandilise valitsemissüsteemiga, mis lubab Euroopa kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid. Majandus (kontinentaalse mõõduga turg globaalses majanduses) EL on maailma suurim siseturg (teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine), mis loodi 1993 aasta 1. jan ja see hõlmab üle 480 miljoni inimese (loengu slaidiel 500) ning 30% maailma SKP-st. EL reguleerib konkurentsi, toote standardeid ja põhilisi tööturu reegleid. Ühtlustama on hakatud ka makromajanduslikke poliitika eesmärke ja asüüli andmise reegleid
Asusid rongidele, panid Läti rahvuslipud püsti ja sõitsid kodumaale tagasi. Läti küttide sõjaline autoriteet oli nii kõrge, et punased ei teinud katsetki neid peatada. 16.nov-ks jõudis lõpule Krimmi poolsaare puhastamine valgetest. Jäi mulje, et kodusõda on läbi. Leidus mitmeid suuri Vm äärerajoone, kus võitlused kestsid veel aastaid. Ühe sellise rajoonina võib nim Taga-Kaukaasiat, kus 1919 jooksul olid välja kujunenud Asebaidžaan, Armeenia ja Gruusia- kolm rahvusriiki. 1920 võtsid enamlased need riigikesed sihikule, neid ei saadetud ründama Punaarmeed, vaid kasutati uut strateegiat. Selleks ajaks oli Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal, selle egiidi all hakati õhutama seal kohalike kommunistide tegevust. Kohalikud enamlased vallandasid siseriigis mässu, siis palusid appi Punaarmeed, kes tuli üle riigipiiri ja okupeeris need alad. Veebr 1920 alates kuni märts 1921, viimasena Gruusia.
suhtleja. Introvertsus – enesesse süüvimine – on eesti kultuuris alati olnud suurem väärtus kui ekstra- vertsus ehk teistele orienteeritus. Eesti on viimase kolme sajandi vältel arenenud suhteliselt võõraste saksa ja vene kultuuride agressiivse mõju all, mistõttu eestlaste mentaalne prog- rammeeritus on häiritud rohkem kui rahvusriiki omanud rahvastel. Seepärast asub Eesti kultuurimudelite reaalsetes või tinglikes koordinaatteljestikes võrdlemisi keskpunkti lähedal. Individualistlikes kultuurides (USA, Suurbritannia, Austraalia) on väärtustatud üksikindiviidi huvid ja vajadused. Inimene peab hoolitsema vaid iseenda ja oma lähedaste eest. USA kultuur praktiliselt ei paku enesehinnanguks teisi võimalusi kui teo ja saavutuse kaudu
annaabi.ee 
