Diktatuur Saksamaal, Hitler, eesmärk, natsid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Natsi Saksamaa

Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler

Ajalugu

2

doc

Arutlus "Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s"

Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia

Ajalugu

10

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:

Ajalugu

11

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2

Ajalugu

2

doc

Fašistlik Itaalia ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa

Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Streike ei saanudki olla kuna need polnud lubatud. Keelati mitte-fasistlikud ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fasimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate

Ajalugu

9

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses: majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste

Ajalugu

10

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt

Ajalugu

6

doc

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA

kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus ­ olemasolevad õpikud kirjutati ümber. 12. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride (näiteks Hitleri ja Franco) alusideeks? Indiviid on ajaloos mööduv nähtus. Kõik Indiviidi huvid tuleb allutada riigi omadele. Rahvus ei ole indiviidide summa, vaid arenev ,,organism". 13. Mille poolest erines Mussolini diktatuur Stalini või Hitleri diktatuurist? Mussolini oli Rahvuslane, aga teised pigem natsionaalsotsialistid. 14. Miks ka mitmed demokraatia pooldajad (näiteks mõned Suurbritannia juhtivad poliitikud) toetasid esialgu Mussolini diktatuuri? Arvati, et ta on suutnud luua hästitoimiva ja end isemajandava riigi. 15. Kuidas korraldati fasistlikus Itaalias ümber töötajate ja töövõtjate suhted? Too näiteid. Nii tööandjad, kui töövõtjad pidid koonduma kutsekodadesse

Ajalugu

Kommentaarid (0)